{"id":439,"date":"2024-07-03T08:42:23","date_gmt":"2024-07-03T08:42:23","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?page_id=439"},"modified":"2024-07-04T12:24:29","modified_gmt":"2024-07-04T12:24:29","slug":"80-aastat-tagasi-tartut-tabab-punalennuvae-pommirunnak","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/80-aastat-tagasi-tartut-tabab-punalennuvae-pommirunnak\/","title":{"rendered":"80 aastat tagasi> Tartut tabab punalennuv\u00e4e pommir\u00fcnnak"},"content":{"rendered":"\n

80 aastat tagasi> Tartut tabab punalennuv\u00e4e pommir\u00fcnnak<\/h1>\n\n\n\n

Peeter Kaasik, Eesti M\u00e4lu Instituudi vanemteadur
(artikkel ilmus Postimehes 26.03.2024)<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kahjustused Taara puiesteel. Tartu, 27.03.1944. Foto: Tartu Linnamuuseum
<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

1942. ja 1943. aastal olid N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e r\u00fcnnakud Eesti kohal v\u00f5rdlemisi harvad ja mitte kuigi massiivsed. Pigem oli see kantud soovist h\u00e4irida vastase tagalat, hoida elanikkonda hirmu all ning sundida sakslasi hoidma tagala t\u00f6\u00f6stus- ja transiidikeskuste ning lennuv\u00e4ljade kaitsel \u00f5hut\u00f5rgevahendeid. Olukord muutus 1944. aasta veebruaris, kui lahingud olid j\u00f5udnud Eesti piiridele. See t\u00f5i j\u00e4rgnevatel kuudel kaasa N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e reidid Eesti kohal. L\u00f6\u00f6kide p\u00f5hiraskus oli suunatud Narva rindele ja selle l\u00e4hitagalale, kuid need tabasid ka Tapat (raudtees\u00f5lm), Petserit, J\u00f5hvit, Mustveed (Peipsi flotilli kodusadam) jm asulaid. K\u00f5ige kaugem sihtm\u00e4rk sakslaste tagalas oli Tallinn, millele anti massiivne l\u00f6\u00f6k 9.\/10. m\u00e4rtsil.<\/p>\n\n\n\n

Kui maismaarinnet vaadelda, siis Tartu asus sarnaselt Tallinnaga \u00fcsna kaugel tagalas, kuid linnulennult \u00fcle Peipsi toimus lahingutegevus veebruaris\/m\u00e4rtsis vaevalt poolesaja kilomeetri kaugusel. Arvestades, et Tartus asus s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4li ning tegemist oli rindel\u00e4hedase raudtees\u00f5lmega ja Eesti m\u00f5istes ka olulise haldus- ja t\u00f6\u00f6stuskeskusega, siis v\u00f5is eeldada, et lennuv\u00e4er\u00fcnnakud tabavad ka Tartut.<\/p>\n\n\n\n

Lennuv\u00e4er\u00fcnnakud polnud tartlastele ka p\u00e4ris tundmatud. Kui 1942. ja 1943. aasta r\u00fcnnakud tabasid peamiselt Tallinnat ja Narvat, siis \u00fcks, 27. jaanuaril 1943 ka Tartut. H\u00e4vis mitu hoonet, muu hulgas varises pommitamise tagaj\u00e4rjel kokku Lai 17 hoone, kus paiknes kunstimuuseumi kogu. Surma sai 18 inimest, kelle hulgas on vasti enim r\u00e4\u00e4gitud silmapaistva teadlase Tartu \u00dclikooli Botaanikaaia juhataja ja akadeemiku Teodor Lippmaa perekonna hukkumisest. Pomm tabas otse Lippmaade botaanikaaias asunud korterit ning lisaks perepeale hukkus abikaasa ja nende t\u00fctar. Eluga p\u00e4\u00e4ses vaid kodust eemal viibinud poeg Endel, samuti hilisem Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.<\/p>\n\n\n\n

1944. aastal sai Tartu pihta esmakordselt 18. veebruaril Pihkva raudtees\u00f5lmele tehtud massiivse \u00f5hur\u00fcnnaku k\u00e4igus, mille ajal visati m\u00f5ni pomm ka Tartule. Surma sai siiski kaks inimest ja kannatada umbes 50 hoonet. Enamusel oli p\u00f5hiliseks purustuseks ainult aknaklaasid, kuid t\u00e4iesti kasutamisk\u00f5lbmatuks muutus n\u00e4iteks Tartu \u00dclikooli mehhaanikat\u00f6\u00f6koda ja pumbamaja Juhan Liivi t\u00e4naval ning h\u00e4vis \u00fcks maja koos k\u00f5rvalhoonega Veski t\u00e4naval.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tartu varemed. Tartu pommitamine Vene lennuv\u00e4e poolt: pommitabamus Gustav Adolfi ja Kroonuaia t nurga juures. Majavareme seinal poe reklaamsilt: G. Nutt\u00b4i Liha\u00e4ri, Kroonuaia 3. Maja seinal on t\u00e4navasilt: Kroonuaia. Tartu, 27.03.1944. Foto Ilja P\u00e4hn. , TM F 1038:28, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum, http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/1354796<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tunduvalt massiivsem, umbes 20 lennukiga l\u00f6\u00f6k anti Tartule 26. veebruaril, kui sihtm\u00e4rgiks oli sealne s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4li. R\u00fcnnaku k\u00e4igus sai kaks s\u00f5jav\u00e4elast surma ja paark\u00fcmmend haavata. Linnas oli suurimaid purustusi Kalmistu ja Aleksandri t\u00e4nava piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Need kaks r\u00fcnnakut olid eelm\u00e4nguks suuremale r\u00fcnnakule. \u00d5hkkond oli pinev, kiiresti j\u00f5udsid tartlasteni ka kuuldused ka Narva ja Tallinna pommitamistest ning halvema kartuses hakkas inimesi linnast lahkuma. M\u00f5ned olustikulised v\u00e4ljav\u00f5tted kirjamehe, koolmeistri ja bibliofiili Jaan Roosi p\u00e4evikust:<\/p>\n\n\n\n

5. m\u00e4rts: \u201e<\/em>T\u00e4na oli kaks korda h\u00e4ire, aga lennukeid ei olnud n\u00e4ha. Kell 15 toimus kolmas h\u00e4ire. Kostsid pommim\u00fcrtsud.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

6. m\u00e4rts: \u201eT\u00e4na on puhas p\u00f5rgu. H\u00e4iretel ei ole vahet. N\u00f5ukogude lennukid lendavad alatasa \u00fcle linna. Nad viskasid alla pomme, mis kukkusid enamasti v\u00e4ljaspoole linna.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

7. m\u00e4rts: \u201eT\u00e4na j\u00e4lle \u00f5hk aina v\u00e4riseb flaki pommitamisest. N\u00f5ukogude lennukid lendavad alatasa \u00fcle linna. Paljud inimesed on hirmuga meelest \u00e4ra.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

9. m\u00e4rts: \u201eP\u00e4eval s\u00e4tendab p\u00e4ike ja \u00f6\u00f6sel kumab kuu taevalael. Olukord on nagu lennukitele loodud. T\u00e4na liikusid lennukid j\u00e4lle kogu p\u00e4eva linna kohal. H\u00e4iret ei suudeta enam anda, sest siis peaks seda tegema hommikust \u00f5htuni. T\u00e4na sai teatavaks, et N\u00f5ukogude lennukid on teinud 6. m\u00e4rtsi \u00f6\u00f6l vastu 7. [m\u00e4rtsi] Narva linna maatasa, olles 8 tundi linna kohal.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tartu varemed. Tartu pommitamine Vene lennuv\u00e4e poolt: pommitabamus Gustav Adolfi (Jakobi) t\u00e4naval ning Gustav Adolfi ja Kroonuaia t nurgal. Tartu, 27.03.1944. Foto Ilja P\u00e4hn. , TM F 1038:27, Tartu Linnaajaloo Muuseumid \/ Tartu Linnamuuseum, http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/1354785<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sarnased p\u00e4evikum\u00e4rkused kordusid ka j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel kuni 26. m\u00e4rtsini kui \u00f5htul toimus suurem N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e r\u00fcnnak, millele \u00f6\u00f6sel vastu 27. m\u00e4rtsi j\u00e4rgne teine laine. Kokku osales Tartu pommitamisel viie N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4ediviisi j\u00f5ud. Plaanide kohaselt olid p\u00f5hilisteks sihtm\u00e4rkideks raudteetaristu ja Raadi lennuv\u00e4li. Seda kinnitavad ka vahetult peale pommitamis\u00f6\u00f6d esitatud julgeolekupolitsei vaatlusandmed.<\/p>\n\n\n\n

1. politseijaoskonna (T\u00e4htvere, Vaksali ja osa kesklinnast) piirkonnale visati 93 pommi (enim said kannatada T\u00f6\u00f6stuse, N\u00e4ituse-Vabriku, Gustav Adolfi t\u00e4navad).<\/p>\n\n\n\n

2. politseijaoskonna piirkond (Karlova, Tammelinn ja osa kesklinnast) 40 pommi (enim said kannatada Eha, Filosoofi ja Riia t\u00e4navad).<\/p>\n\n\n\n

3. politseijaoskonna (Raadi ja \u00dclej\u00f5e) 88 pommi (enim said kannatada Raekoja (Raatuse), Uus ja Puiestee t\u00e4navad).<\/p>\n\n\n\n

Lisaks, kas siis ei saadud Tartule pihta, v\u00f5i see oligi eesm\u00e4rgiks, lendas sadakond  lennukipommi ka Luunja, T\u00e4htvere ja Tartu valla territooriumile. <\/p>\n\n\n\n

Ametlikel andmetel hukkus Tartus 59 inimest (sh neli Saksa s\u00f5jav\u00e4elast), haavata sai 103. Kannatada sai umbes 300 hoonet, nendest 39 p\u00f5lenud, 53 t\u00e4ielikult purustatud hoonet ja 216 osaliselt purustatud hoonet. Suurimad purustused olid Raadi ja \u00dclej\u00f5e. Kesklinnas tabasid pommid suuresti 1941. aasta lahingute k\u00e4igus h\u00e4vinud kvartaleid, kuid ka Emaj\u00f5e luhta. Purustuste t\u00f5ttu j\u00e4i peavarjuta ligi 1200 inimest.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Roos on oma p\u00e4evikus hommikul Tartus avanenud pildi kokku v\u00f5ttnud j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f5usin kell 6. j\u00e4tsin virr-varri tubades, kuidas oli, ja l\u00e4ksin linna purustatud pilti vaatama. Kraater otse maja ligidal oli esimene pilt, mida n\u00e4gin. Hermanni ja Hurda t\u00e4navad olid mitu pommi saanud. Igalt poolt vahtisid t\u00fchjad aknakoopad vastu ja kardinad ning pimendid lehvisid aina hommikuse tuule k\u00e4es. Hurda t\u00e4naval lamas ema oma lapsega surnutena maja ees. Taara puiestee oli kohati h\u00e4vinud majade prahti t\u00e4is.[\u2026] T\u00f6\u00f6stuse t\u00e4naval avanes jube pilt. Peaaegu kogu selle maja t\u00e4navad olid h\u00e4vinud. Osa maju oli juba p\u00f5lenud, osa leekis veel tules. Elanikud seisid tummalt oma varanatukese juures, mida oli suudetud v\u00e4lja kanda.[\u2026]<\/em><\/p>\n\n\n\n

Samas T\u00f6\u00f6stuse t\u00e4navas kohtasin dr. Okast ja l\u00e4ksime \u00fches linna pilti vaatama. Seda tehes t\u00f5desime, et k\u00f5ige rohkem olid kannatada saanud majadega seoses T\u00f6\u00f6stuse, Eha, Raekoja ja Meltsiveski t\u00e4navad. \u00dcldiselt oli Tartu antud pommitamise tagaj\u00e4rjel siiski v\u00e4hem kannatada saanud kui Tallinn. Siin saadi tule levikut \u00e4ra hoida. Ka ei pommitanud Tartut peaaegu s\u00fc\u00fctepommidega, vaid peamiselt l\u00f5hkepommidega, kuigi suurtega, kuni 500-kilolistega. Pommid on tabanud peamiselt eramaju. Asutuste majad j\u00e4id k\u00f5ik terveks: nii vaksal, sidekontor, elektrijaam, \u00fclikool, komandantuur jne.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tartu kannatused polnud m\u00e4rtsipommitamisega veel l\u00f5ppenud. Linn oli saanud tugevaid purustusi juba 1941. aasta suviste lahingute ajal. Ka 1944. aastal j\u00e4rgnenud s\u00f5jategevuse k\u00e4igus pommitati Tartut veel korduvalt. N\u00e4iteks \u00f6\u00f6l vastu 13. maid toimunud r\u00fcnnaku vaatlusaktis loetletakse 33 kannatada saanud hoonet, nendest umbes pooled muutusid t\u00e4iesti elamis- ja kasutamisk\u00f5lbmatuks. Lisaks veel rida hooneid, mis said v\u00e4iksemaid kahjustusi, kuid vaatlusaktis ei kajastu. 1944. aasta augustis\/septembris muutus Tartu kolme aastase vaheaja j\u00e4rel taas rindelinnaks ning r\u00fcnnakud linnale intensiivistusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

80 aastat tagasi> Tartut tabab punalennuv\u00e4e pommir\u00fcnnak Peeter Kaasik, Eesti M\u00e4lu Instituudi vanemteadur (artikkel ilmus Postimehes 26.03.2024) 1942. ja 1943. aastal olid N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e r\u00fcnnakud Eesti kohal v\u00f5rdlemisi harvad ja mitte kuigi massiivsed. Pigem oli see kantud soovist h\u00e4irida vastase tagalat, hoida elanikkonda hirmu all ning sundida sakslasi hoidma tagala t\u00f6\u00f6stus- ja transiidikeskuste ning lennuv\u00e4ljade […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-439","page","type-page","status-publish","hentry"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/439","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=439"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/439\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":493,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/439\/revisions\/493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=439"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}