{"id":451,"date":"2024-07-03T09:18:06","date_gmt":"2024-07-03T09:18:06","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?page_id=451"},"modified":"2024-07-04T15:42:23","modified_gmt":"2024-07-04T15:42:23","slug":"saatuseaasta-1944-juri-uluots-hakkab-taitma-presidendi-kohuseid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/saatuseaasta-1944-juri-uluots-hakkab-taitma-presidendi-kohuseid\/","title":{"rendered":"Saatuseaasta 1944> J\u00fcri Uluots hakkab t\u00e4itma presidendi kohuseid"},"content":{"rendered":"\n<h1 class=\"wp-block-heading\">Saatuseaasta 1944> J\u00fcri Uluots hakkab t\u00e4itma presidendi kohuseid<\/h1>\n\n\n\n<p><em>Meelis Saueauk, Phd, Eesti M\u00e4lu Instituudi vanemteadur<\/em><br><em>20.04.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"540\" height=\"825\" src=\"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/EAA.2111.1.12489.12.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-495\" srcset=\"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/EAA.2111.1.12489.12.jpg 540w, https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/EAA.2111.1.12489.12-196x300.jpg 196w\" sizes=\"(max-width: 540px) 100vw, 540px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">J\u00fcri Uluots riigikogu istungi avamisel oktoobris 1938.\u00a0Foto:\u00a0Rahvusarhiiv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Aprillis j\u00e4tkus Teise maailmas\u00f5ja rinnetel punav\u00e4e pealetung. Kuu alguses siseneti Rumeenia piiridesse, j\u00e4rgnevalt vallutati tagasi Odessa ja kuu l\u00f5puks peaaegu kogu Ukraina. J\u00e4tkusid ka liitlaste pommir\u00fcnnakud Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia linnadele. V\u00e4idetavalt heideti kuu jooksul alla kokku \u00fcle 81 tuhande tonni pomme.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti suunal hakkasid Punaarmee Leningradi rinde v\u00e4gede katsed Narva rindel Saksa armeegrupi Nord positsioonidest l\u00e4bi murda soikuma. Sakslased omakorda \u00fcritasid vastupealetungidega likvideerida Narvast edelas \u00fcle j\u00f5e tunginud punav\u00e4gede Auvere platsdarmi, mis aga m\u00f5lemapoolsetele rasketele kaotustele vaatamata siiski ei \u00f5nnestunud. Kuu l\u00f5puks lahingud Narva rindel vaibusid ja kuni juulikuuni j\u00e4tkus siin positsioonis\u00f5da. Peipsist l\u00f5unas olid Punaarmee 3. Balti rinde v\u00e4ed pidama j\u00e4\u00e4nud Pihkva taha.<\/p>\n\n\n\n<p>Narva ruumis olid m\u00f5lemal pool rindejoont vastamisi ka v\u00f5\u00f5rastes mundrites eestlastega mehitatud \u00fcksused. Punaarmees teenivad eestlased suunati kuu l\u00f5pus rinde l\u00e4hitagalasse kindlustust\u00f6\u00f6dele. Narva j\u00f5e tagustes Raja, Piiri ja Narva valdades alustas tegevust Eesti NSV julgeoleku rahvakomissariaat. Eestis ilmuvates ajalehtedes seati eeskujuks Saksa Raudristi R\u00fc\u00fctliristi kavaleri pataljoni\u00fclemat Alfons Rebast. 20. aprillil anti teise eestlasena R\u00fc\u00fctlirist s\u00f5jav\u00e4ehaiglas allohvitser Harald Nugiseksile. See 22- aastane vaikne ja tagasihoidlik J\u00e4rvamaa nooruk oli astunud vabatahtlikult Saksa armeesse, kuna 1941. aastal olid sovetid p\u00f5lema pannud tema kodutalu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tavaelu oli aga muutunud \u00fcsna raskeks. P\u00e4rast m\u00e4rtsipommitamist lahkus osa elanikest Tallinnast. Tuju pidi aga t\u00f5stma lihav\u00f5ttep\u00fchadeks lubatud viina, suhkru ja marmelaadi v\u00e4ljaandmise luba. Rindemeestele ja haavatutele koguti p\u00fchadeks tervituspakikesi maiustuste, paberosside ja tarbeesemetega. Samas hakkas uudse n\u00e4htusena levima kerjamine.<\/p>\n\n\n\n<p>Soomlased ei v\u00f5tnud vastu Moskva vaherahupakkumist ja marssal Mannerheim olla sakslastele kinnitanud, et Soome s\u00f5dib kaasa niikaua, kuni sakslased Narvat hoida suudavad. Sakslased omalt poolt kinnitasid aprillis Eestit k\u00fclastanud Soome s\u00f5jav\u00e4elastele tahet Narvat hoida, et olla toeks Soomele, tagada tegutsemisvabadus L\u00e4\u00e4nemerel ja v\u00e4e varustamine Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse toodanguga.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti iseseisvusliikumine oli endiselt surutud p\u00f5randa alla. M\u00e4rtsi l\u00f5puks olid valminud ja L\u00e4\u00e4nde edastatud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (EVR) p\u00f5hiseisukohad. Selle kohaselt oli \u201esuurim oht, mis eesti rahvast praegu \u00e4hvardab, uue bol\u0161evistliku okupatsiooni v\u00f5imalus, mille all eesti rahvas l\u00fchima aja jooksul n\u00fc\u00fcd paratamatult h\u00e4vineks\u201c. Seet\u00f5ttu oldi sunnitud toetama Saksa armee v\u00f5itlust Eesti piiridel. Samas ei tunnistatud mingisugust maailmavaatelist ega poliitilist liitu v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d natsidega. R\u00f5hutati h\u00f5imusuhetel p\u00f5hinevaid relvavendlikke suhteid Soomega ja sealt loodeti abi.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestlaste j\u00e4tkuv pagemine Soome oli sakslastele endiselt \u00fcheks probleemiks ja m\u00f5ruks pilliks suhetes soomlastega. 5. aprillil avaldati m\u00e4\u00e4rus igasuguse liiklemise keelamiseks Eesti rannikuvetes. Aprillis toimus ka esimene kohtuprotsess p\u00f5genike \u00fclevedajate \u00fcle. Lisaks Soomele organiseerus eestlaskond ka Rootsis, kus m\u00e4rtsi l\u00f5pus moodustati pagulaste huve kaitsev Eesti Komitee, mille juhatuse etteotsa sai EVR v\u00e4lisliige, endine Riigikogu esimees Rudolf Penno.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4rtsis olid tungivamaks muutunud meie V\u00e4lisdelegatsiooni liikmete palved vormistada Eestis Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse j\u00e4rjepidevus. See oli n\u00fc\u00fcd eriti aktuaalne v\u00e4lispoliitilise tegevuse j\u00e4tkamise, kontinuiteedi alalhoidmise ja rahva \u00fchtse juhtimise tarvis.<\/p>\n\n\n\n<p>Olulisimaks s\u00fcndmuseks iseseisvusliikumise arengus aprillis v\u00f5ibki pidada 20. aprillil vastu v\u00f5etud valimiskogu otsuseid. K\u00fcsimus oli eelk\u00f5ige Vabariigi Presidendis kui k\u00f5rgema v\u00f5imu kandjas, sest Eesti seaduste j\u00e4rgi tuli juhul, kui presidendi ametikoht on vabanenud, valida uus president v\u00f5i kui ta on takistatud oma ametikohuseid t\u00e4itma, valida presidendi aset\u00e4itja. President Konstantin P\u00e4tsi, kes samal ajal pidi Venemaal vangip\u00f5lves olema, saatus ei olnud kodumaal teada. P\u00f5hiseaduse alusel pidi valimiskogu koosnema peaministrist, s\u00f5jav\u00e4gede (\u00fclem)juhatajast ning Riigivolikogu, Riigin\u00f5ukogu ja Riigikohtu esimeestest. Neid ametikohti loeti t\u00e4itma vastavalt J\u00fcri Uluots, Johan Holberg, Otto Pukk, Alfred Maurer ja Mihkel Klaassen. Valimiskogu konstanteeris, et ei NSV Liidu ega Saksa okupatsiooni t\u00f5ttu ei ole muutunud Eesti Vabariigi kui suver\u00e4\u00e4nse riigi juriidiline staatus, vaid need on loonud ainult faktilise olukorra , kus Eesti riigiorganite t\u00f6\u00f6 on peatatud. Vabariigi Presidendi osas asuti seisukohale, et kuigi ametisoleva presidendi tegevus on takistatud, ei ole otstarbekas ei uut presidenti ega selle aset\u00e4itjat valida, kuna p\u00f5hiseaduse kohaselt t\u00e4idab sellisel juhul presidendi \u00fclesandeid peaminister. Valimiskogu otsustas, et Vabariigi Presidendi kohuste t\u00e4itmine on \u00fcle l\u00e4inud J\u00fcri Uluotsale kui viimasele okupatsioonieelsele peaministrile. Valimiskogu tegevus toimus nii salaja, et v\u00f5is teada olla ainult allakirjutanutele endile. Alles 1950. aastate alguses avaldas A. Maurer, et presidendi kohuset\u00e4itjaks muutunud Uluots oli juba 21. aprillil 1944 nimetanud enda kui peaministri aset\u00e4itjaks, s.t valitsusjuhiks Maureri ning omakorda tema aset\u00e4itjaks Otto Tiefi. Saab v\u00e4ita, et valimiskogu pani aluse okupatsioonide aegse Eesti Vabariigi presidendi ja valitsuse tegevusele, mis j\u00e4tkus eksiilis.<\/p>\n\n\n\n<p>Valimiskoguga samal p\u00e4eval korraldas NSDAP kohalik juhatus Tallinnas <em>F\u00fchreri<\/em> s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamise. Kindralkomissar Litzmann k\u00f5neles seal vabade rahvaste \u00f5nnelikust tulevikust uues Euroopas, kuid juba samal \u00f6\u00f6l algasid \u00fcle kogu maa laialdased poliitilised arreteerimised. Esimese \u00f6\u00f6ga olevat vahistatud umbes 150 inimest, peamiselt iseseisvusliikumise seast, edaspidi vahistamised j\u00e4tkusid. Teiste hulgas v\u00f5eti Saksa julgeolekupolitsei poolt kinni Rahvuskomitee juhtfiguur Ernst Kull. Vahistamisi p\u00f5hjendati Inglise ja Vene spiooniv\u00f5rgustiku likvideerimisega Baltimaades, kuid suurem osa vahistatuid lasti p\u00e4rast \u00fclekuulamist vabaks. P\u00e4rast seda oli EVR mai l\u00f5puni varjusurmas, vabadusse j\u00e4\u00e4nud varjusid. Kuigi arreteeritute arvuks on pakutud ka \u00fcle 600, j\u00e4\u00e4b see t\u00f5en\u00e4oliselt alla 200.<\/p>\n\n\n\n<p>Avalikkust teavitati, et 22. aprillil saabus Soomest tagasi \u201eadmiral Johan Pitka, et praegusel raskel ajal oma j\u00f5udu kodumaa teenistusse anda\u201c. Vabaduss\u00f5ja kangelane, erukontradmiral Pitka oli n\u00fc\u00fcd juba 72-aastane. Aega viitmata korraldas talle vastuv\u00f5tu Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar M\u00e4e. Ka Pitka kordas s\u00f5numit, et \u201ekommunistidelt pole eesti rahval muud oodata, kui t\u00e4ielikku h\u00e4vingut\u201c. Ta kutsus ka neid kes on juba Eestist lahkunud, siia tagasi tulema. Ilmselgelt pidi seda toetama tema isiklik eeskuju. Pitka tagasitulek oli Eestis esialgu paljudele \u00fcllatuseks ja h\u00e4mminguks. K\u00f5ige agaramalt t\u00f5ttasid seda \u00e4ra kasutama okupatsiooniv\u00f5imud. Pitka tagasitulekut on aga seletatud sellega, et ta lootis siin sakslased \u00fcle kavaldada ja moodustada iseseisvuse huvides tegutseva sissi\u00fcksuse.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga kevad \u201emurdis sisse uksest ja aknast\u201c. Ja \u00fches Harjumaa k\u00fclas lebasid h\u00e4llis m\u00e4rtsipommitamise aegu ilmale tulnud kaksikud, kellest \u00fcks oli minu ema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saatuseaasta 1944> J\u00fcri Uluots hakkab t\u00e4itma presidendi kohuseid Meelis Saueauk, Phd, Eesti M\u00e4lu Instituudi vanemteadur20.04.2024 Aprillis j\u00e4tkus Teise maailmas\u00f5ja rinnetel punav\u00e4e pealetung. Kuu alguses siseneti Rumeenia piiridesse, j\u00e4rgnevalt vallutati tagasi Odessa ja kuu l\u00f5puks peaaegu kogu Ukraina. J\u00e4tkusid ka liitlaste pommir\u00fcnnakud Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia linnadele. V\u00e4idetavalt heideti kuu jooksul alla kokku \u00fcle 81 tuhande [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-451","page","type-page","status-publish","hentry"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/451","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=451"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/451\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":497,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/451\/revisions\/497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=451"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}