{"id":470,"date":"2024-07-03T09:52:12","date_gmt":"2024-07-03T09:52:12","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?page_id=470"},"modified":"2024-07-03T10:00:21","modified_gmt":"2024-07-03T10:00:21","slug":"ajalugu-rannarootslaste-lahkumine-mootorpurjekal-juhan","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/ajalugu-rannarootslaste-lahkumine-mootorpurjekal-juhan\/","title":{"rendered":"Ajalugu> Rannarootslaste lahkumine mootorpurjekal Juhan"},"content":{"rendered":"\n<h1 class=\"wp-block-heading\">Ajalugu> Rannarootslaste lahkumine mootorpurjekal Juhan<\/h1>\n\n\n\n<p><em>Ivar R\u00fc\u00fctli, ajaloolane<br>28.06.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"714\" src=\"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53-1024x714.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-471\" srcset=\"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53-1024x714.png 1024w, https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53-300x209.png 300w, https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53-768x535.png 768w, https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53-1536x1071.png 1536w, https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/Screenshot-2024-07-03-at-12.44.53.png 2004w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Mootorpurjekas Juhan p\u00f5genikega teel.&nbsp;Foto:&nbsp;Eestirootslaste kultuuri\u00fching<br><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Sajandeid Eestimaal elanud rannarootslaste kogukonda puudutas Teine maalmas\u00f5da ja okupatsiooniv\u00f5imude sammud suhteliselt veelgi rohkem, kui eestlasi. NSV Liidu s\u00f5jav\u00e4ebaaside rajamine Eestisse 1939-1941 paiskas suure osa rannarootsi kogukonnast segi ja sundis nad kodudest lahkuma. 1940. aastal esitas peaaegu 8000 rannarootslast N\u00f5ukogude v\u00f5imudele taotluse v\u00e4ljar\u00e4nnuks Rootsi, kuid loa said vaid k\u00e4put\u00e4is. Saksa \u00fclemv\u00f5imu kehtestamisel tehti uus katse.<\/p>\n\n\n\n<p>1944. aasta juunis algas rannarootslaste \u00fcldine evakueerimine Rootsi mootorpurjekaga \u201eJuhan\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201eJuhani esimene reis algas Tallinnast. Laup\u00e4eva, 17. juuni hommikul hakkasime evakueeritavate pagasit pardale laadima ja sorima. Tugeva loodetuule t\u00f5ttu pidime j\u00e4\u00e4ma sadamasse ja v\u00e4ljusime alles esmasp\u00e4eva, 19. juuni hommikul kl. 3 Pakri saarte suunas, kuhu j\u00f5udsime samal p\u00e4eval kell 9. P\u00e4rast evakueeritavate ja nende pagasi pealev\u00f5tmist liikusime edasi Rohuk\u00fclla. J\u00f5udsime sinna samal p\u00e4eval kell 17.30 ja hakkasime evakueeritavaid ja nende pagasit kohe pardale v\u00f5tma. Ruumipuuduse t\u00f5ttu tuli osa pagasist kaile j\u00e4tta.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>Lahkusime Rohuk\u00fclast teisip\u00e4eva, 20. juuni hommikul kl. 3.15 Stockholmi suunas. Kolmap\u00e4eva, 21. juuni varahommikul j\u00f5udsime Rootsi vetesse ja j\u00e4ime Gr\u00f6nsk\u00e4ri all lootsi ootama. [Samal p\u00e4eval] kl. 15.15 saabusime Stockholmi Vabasadamasse. Evakueeritavad hakkasid kohe maale minema ja kl. 19.00 olid k\u00f5ik 299 isikut laevalt lahkunud. Neljap\u00e4eval, 22. juunil hakkasime pagasit maha laadima. [\u2026] Reedel, 30. juunil v\u00e4ljusime Stockholmist Rohuk\u00fcla suunas, kuhu saabusime p\u00fchap\u00e4eval, 2. juulil.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>(\u201eJuhani\u201d logiraamatust)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Avareisiga veeti \u00fcle mere 288 rannarootslast.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5igupoolest oli eestirootslaste \u00fcmberasumine alanud juba varem. Esimene v\u00e4ljar\u00e4ndajate grupp, sadakond Pakri rootslast saabus Rootsi 1940. aasta s\u00fcgisel. 1943. aasta kevadel, p\u00e4rast \u00fcldmobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamist &nbsp;vallandus paadip\u00f5genike laine, p\u00f5genejateks eelk\u00f5ige mobilisatsiooniealised mehed (kokku umbes 2000). 1943. aasta hiliss\u00fcgisel olid toimunud nn haigete veod \u2013 Rootsi-Saksamaa kokkuleppel toimetati Rootsi haiged ja vanurid, kellel olid seal omaksed ja kes vajasid ravi. \u00dclevedu toimus Rootsi laevadel ja puudutas umbes 700 inimest.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5nda oli \u201eJuhani\u201d reiside alguseks Eestist lahkunud juba pea pool eestirootslastest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Koordinaator Lienhard<\/h2>\n\n\n\n<p>\u201eJuhani\u201d lugu on tihedalt seotud Waffen-SS-ohvitseri Ludwig Lienhardiga (1910-1980). Flensburgist, taani-saksa segaperekonnast p\u00e4rit Lienhard oli rannarootslastega seotud juba 1941. aastast, mil m\u00e4\u00e4rati okupatsiooniv\u00f5imude poolt \u201eeestirootslaste k\u00fcsimuste referendiks\u201d, tegeles rannarootsi omavalitsuse loomisega ning korraldas Rootsist saabunud abisaadetiste laialijagamist. Olukorras, kus Berliini keskvalitsus suhtus eestirootslaste \u00fcmberasumisse endiselt t\u00f5rjuvalt, enamik rootslasi oli aga j\u00e4tkuvalt Eestis ja rinne pressis peale, andis Rootsis asuv Eestirootslaste Komitee 1944. aasta kevadel (Ida-alade ministeeriumi ja SS-i juhi Heinrich Himmleri n\u00f5usolekul ning Saksa V\u00e4lisministeeriumi seljataga) Lienhardile k\u00f5ik volitused \u201eveel Eestis olev eestirootsi elanikkond j\u00e4rk-j\u00e4rgult Rootsi toimetada\u201d. Komitee kohustus v\u00f5tma enda kanda k\u00f5ik transpordikulud ja tasuma iga toimunud reisi kohta Lienhardile 15 000 krooni. T\u00e4helepanu v\u00e4ltimiseks pidi transport toimuma Eesti laevadega, maksimaalselt 300 inimest korraga, kellest v\u00e4hemalt 85% pidid olema rootslased.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u201eJuhan\u201d<\/h2>\n\n\n\n<p>Evakueeritavate veoks kasutati kolmemastilist mootorpurjekat \u201eJuhan\u201d, \u00f5igupoolest kaubalaeva, mis oli ehitatud 1938. aastal Saaremaal Papisaares, pikkusega 45 meetrit ja mahutavusega 398 brt. S\u00f5ja ajal oli alus rekvireeritud Saksa okupatsiooniv\u00f5imude k\u00e4sutusse. \u201eJuhan\u201d polnud p\u00f5genikelaevaks teab mis sobilik, k\u00f5ikunud tugevalt, mootor olnud n\u00f5rk ja taglastus liiga k\u00f5rge. Samas oli see suhteliselt uus ja robustse konstruktsiooniga. \u00dcles\u00f5iduks oleks kulunud vaid \u00fcks \u00f6\u00f6p\u00e4ev, kuna marsruudiks kavandati k\u00f5ige otsesem tee \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eJuhani\u201d reisid olid esmajoones ette n\u00e4htud rannarootslaste \u00fcleveoks, mis toimus nimekirjade alusel. Need koostati vendade Ivar ja Hjalmar P\u00f6hli \u201eEestirootslaste \u00fcmberasumiskomitees\u201d, mille esindajad aitasid rootslaste asualadel v\u00e4ljas\u00f5iduavaldusi t\u00e4ita ja jagasid infot s\u00f5idu koha ja aja kohta. V\u00e4ljas\u00f5iduavaldused olid individuaalsed ning taotleja pidi olema v\u00e4hemalt \u201eneljandik-\u201d, s.t. v\u00e4hemalt \u00fche vanavanema kaudu rootslane. Oma rootsi p\u00e4ritolu sai t\u00f5endada vaimuliku t\u00f5endi, koolitunnistuse v\u00f5i kahe tunnistaja kinnitusega (teatava rahasumma eest oli nendest n\u00f5uetest siiski v\u00f5imalik m\u00f6\u00f6da minna). Kindlaim viis nimekirja p\u00e4\u00e4semiseks oli aga astumine eestirootslaste organisatsiooni SOV (<em>Svenska Odlingens V\u00e4nner, Rootsi Haridusselts Eestis)<\/em> liikmeks. Ja seda v\u00f5imalust kasutati agaralt. Kevadel 1944 tr\u00fckitud liikmekaartide hulk ulatus m\u00f5nedel andmetel 15 000-ni, s.t pea kolm korda enam kui Eestis rootslasi \u00fcldse veel oli. Liikmekaardi etten\u00e4itamine tagas ka p\u00e4\u00e4su laevale. Nimekirjad esitati <em>Verbindungsstelle<\/em> (Lienhardile allunud eestirootslaste kontaktb\u00fcroo) kontorisse, kust saadeti omakorda Saksa kindralkomissariaati ja julgeolekupolitseisse (SD-sse) kinnitamiseks. Kontrollitud nimekirjad saabusid sageli tagasi vahetult enne \u00e4ras\u00f5itu, kui v\u00e4ljar\u00e4ndajad olid juba laeva juures ootamas. Mobilisatsiooniealised mehed t\u00f5mmati nimekirjast alati maha.<\/p>\n\n\n\n<p>Evakueerimisreisid v\u00e4ljusid erinevatest kohtadest vastavalt vajadusele \u2013 Tallinn, Paldiski, V\u00e4ike-Pakri, Vormsi, Haapsalu, Rohuk\u00fcla, Ruhnu. Kindel s\u00f5idugraafik puudus, m\u00f5nikord peatus laev reisijate pealev\u00f5tmiseks vaid paariks tunniks. Selleks ajaks oli sadamaala k\u00f5rvalistele isikutele suletud, k\u00f6iega \u00fcmber piiratud ja relvastatud valve all. K\u00f6ie juures asuvas kontrollpunktis tuli ette n\u00e4idata oma rootsi rahvust kinnitav kaart; kaardile l\u00f6\u00f6di v\u00e4ljar\u00e4nnutempel, nimekirjas tehti nime juurde m\u00e4rge, Saksa raha tuli \u00e4ra anda ja seej\u00e4rel p\u00e4\u00e4ses laevale.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eJuhan\u201d tegi rannarootslastega kokku \u00fcheksa reisi. Esimesed reisid suundusid Stockholmi Vabasadamasse (<em>Frihamnen<\/em>), alates viiendast reisist suunati laev avalikkuse t\u00e4helepanu v\u00e4ltimiseks \u00fcmber k\u00f5rvalisemasse Breviki sadamasse. K\u00f5ige rahvarohkemad reisid toimusid augustis, kui pardale v\u00f5eti eestirootslasi kokkulepitust enam, 400-600. Tegelik reisijate arv oli tunduvalt suurem, \u00fchel reisil \u00fcle 1000, sest(laevale v\u00f5eti ka eestlasi, kes maksid selle eest eraldi. Rootslastele oli \u00fclevedu tasuta. Kokku toimetati \u201eJuhaniga\u201d Rootsi 3346 eestirootslast, laias laastus pool kogu s\u00f5ja ajal lahkunud rahvusgrupist.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eJuhani\u201d \u00fcheksas reis v\u00e4ljus 10. septembril Haapsalust ja j\u00f5udis Rootsi 11. septembril. P\u00e4rast seda keeldus laeva meeskond Punaarmee kiire sissetungi kartuses Eestisse naasmast. Viimane rannarootslaste evakueerimisreis toimus mootorpurjekaga \u201eTriina\u201d, mis v\u00e4ljus Tallinnast 19. septembril. Eestirootslasi oli pardal umbes 70, \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid juba s\u00f5jajalust pagevad eestlased. Aga see on juba omaette lugu.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Epiloog<\/h2>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu anti \u201eJuhan\u201d koos enamike teiste p\u00f5genikelaevadega N\u00f5ukogude Liidu n\u00f5udel siinsetele okupatsiooniv\u00f5imudele \u00fcle ja oli seej\u00e4rel kasutusel Eesti Riikliku Merelaevanduse kaubalaevana. 1950. aastate alguses seis laev s\u00f6epunkrina Virtsu sadamas, kust viidi hiljem Loksale ja kanti arvatavasti 1955. aastal maha. Laevavrakk asub Loksa l\u00e4hedal rannas.<\/p>\n\n\n\n<p>Ludwig Lienhard lahkus 1944. aasta septembris \u201eTriinaga\u201d Rootsi. Tema soov oli Rootsi j\u00e4\u00e4dagi, kuid vasakpoolse pressi survel ja Waffen-SS-i tausta t\u00f5ttu oli ta sunnitud Rootsist siiski lahkuma. Ta p\u00f5genes 1948. aasta jaanuaris suure k\u00f5mu saatel endise Rootsi merev\u00e4e \u00f5ppelaevaga \u201eFalken\u201d Argentiinasse, kus elas 1960. aastateni. Seej\u00e4rel naasis ta Saksamaale, kus suri 1980. aasta augustis Flensburgis.<\/p>\n\n\n\n<p>Rannarootslaste kogukond Eestis oli h\u00e4vitatud ja p\u00f5genike side kaotatud kodumaaga l\u00e4bi l\u00f5igatud. Neist umbes 7000 oli eri moel Rootsi j\u00f5udnud, tuhatkond aga j\u00e4\u00e4nud Eestisse. Eestirootslased p\u00fc\u00fcdsid Rootsis j\u00f5udu m\u00f6\u00f6da oma kultuurilist identiteeti s\u00e4ilitada, kuid Eestist lahkunud p\u00f5lvkonna kadumisega oli see h\u00e4\u00e4bumas. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal ja v\u00f5imalus taas k\u00fclastada oma maha j\u00e4\u00e4nud kodupaiku andis kogukonnale uue v\u00f5imaluse p\u00e4\u00e4seda l\u00f5plikust h\u00e4\u00e4bumisest. T\u00e4na toimib meil Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus ning Rootsis rida kodukandi\u00fchinguid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ajalugu> Rannarootslaste lahkumine mootorpurjekal Juhan Ivar R\u00fc\u00fctli, ajaloolane28.06.2024 Sajandeid Eestimaal elanud rannarootslaste kogukonda puudutas Teine maalmas\u00f5da ja okupatsiooniv\u00f5imude sammud suhteliselt veelgi rohkem, kui eestlasi. NSV Liidu s\u00f5jav\u00e4ebaaside rajamine Eestisse 1939-1941 paiskas suure osa rannarootsi kogukonnast segi ja sundis nad kodudest lahkuma. 1940. aastal esitas peaaegu 8000 rannarootslast N\u00f5ukogude v\u00f5imudele taotluse v\u00e4ljar\u00e4nnuks Rootsi, kuid loa said [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-470","page","type-page","status-publish","hentry"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=470"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/470\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":475,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/470\/revisions\/475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}