{"id":223,"date":"2024-04-18T13:07:45","date_gmt":"2024-04-18T13:07:45","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?p=223"},"modified":"2024-04-18T13:18:34","modified_gmt":"2024-04-18T13:18:34","slug":"noukogude-lennuvae-runnakud-eestis-1944-aasta-martsis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/noukogude-lennuvae-runnakud-eestis-1944-aasta-martsis\/","title":{"rendered":"N\u00f5ukogude lennuv\u00e4e r\u00fcnnakud Eestis 1944. aasta m\u00e4rtsis"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n
\"\"
Vaade purustatud Estonia teatrile peale m\u00e4rtsipommitamist. EAA.5355.1.158.284<\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

\u201eKui sakslaste pommir\u00fcnnak Coventryle, milles hukkus 380 inimest on tunnistatud kuriteoks, on raske m\u00f5ista, miks ei peaks samamoodi klassifitseerima brittide r\u00fcnnakuid K\u00f6lnile, Hamburgile, Kasselile, Berliinile ja Dresdenile. <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Moraali alal ei anna kaks halba kokku head ning jutud \u00f5igustatud vastul\u00f6\u00f6gist ei pea l\u00e4hemale uurimisele vastu.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Sissejuhatav tsitaat kuulub Briti ajaloolasele Norman Davies\u2019ile, kes m\u00f5tiskleb siinkohal s\u00f5jaga kaasas k\u00e4ivate moraalsete dilemmade \u00fcle. Kuid on ka viide Teise maailmas\u00f5ja ajal kasutusele v\u00f5etud eriti t\u00f5husale massih\u00e4vitusrelvale \u201evaippommitamisele\u201c. Otsa tegid lahti sakslased, kuid \u201et\u00e4iuslikkuseni\u201c arendasid selle ameeriklased ja britid, mille kulminatsiooniks oli s\u00f5ja l\u00f5ppvaatusena Jaapani linnadele Nagasakile ja Hiroshimale heidetud aatompommid.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude kaugtegevuslennuv\u00e4gi<\/p>\n\n\n\n

Ameeriklaste ja brittide liitlase NSV Liidu v\u00f5imekus sellel oli alal m\u00e4rgatavalt tagasihoidlikum. Arvestades planeeritava tulevase s\u00f5ja olemust, polnud kaugpommitajate arendamine esmane arendussuund ja 1941. aasta katastroofis kaotati palju ka tootmisv\u00f5imsusi. Kuid s\u00f5ja k\u00e4igus suudeti lendlease abiga formeerida ka NSV Liidus k\u00fcllaltki arvestatav kaugtegevuslennuv\u00e4gi (edaspidi kauglennuv\u00e4gi), mis 1944. aasta alguses jagunes kaheksaks korpuseks (igas kaks diviisi) ja \u00fcksikuks 45. kauglennuv\u00e4ediviisiks. Viimane oli kindlasti t\u00f5husam formeering, millel olid kasutada Pe-8 pommitajad, mis v\u00f5isid pardale v\u00f5tta kuni 5 tonni pomme (teistel kasutada olnud pommitajatel Il-4, Li-2 ja ameeriklaste kingitud B-25 s\u00f5ltuvalt lennukaugusest 2\u20134 korda v\u00e4hem). R\u00fcnnakutes osalenud lennukite arv varieerus. Kuigi keskmiselt oli korpuses ca 90 kaugpommitajat, siis mitte k\u00f5ik polnud t\u00f6\u00f6korras; samuti kanti lahinglendude ajal kaotusi jm.<\/p>\n\n\n\n

Kui algselt oli N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4gi arvatavasti m\u00f5eldud samuti eelk\u00f5ige vastase tagalas kaose k\u00fclvamiseks ja s\u00f5jalise t\u00e4htsusega objektide h\u00e4vitamiseks, siis reaalsus tegi omad korrektiivid ning seda kasutati suuresti otseseks rindetoetuseks. M\u00f5istagi tegutsesid rinde\u00fcksuste toetamisel ka lennuv\u00e4e taktikalised formeeringud, kuid nendel siinkohal ei peatu.<\/p>\n\n\n\n

Kauglennuv\u00e4e eeliseks oli suurem lennuraadius ja -k\u00f5rgus ning kandev\u00f5ime. 1944. a m\u00e4rtsis Eestit pommitanud lennukid p\u00e4rinesid Kalinini, Leningradi, Moskva ja Smolenski oblastite lennuv\u00e4ljadelt. Pommid visati alla v\u00e4ga erinevatelt k\u00f5rgustelt 2000 ja 7000 meetri vahel ning seet\u00f5ttu polnud kaugpommitaja kindlasti t\u00e4ppisrelv. S\u00f5ltuvalt k\u00f5rgusest, ilmastikuoludest, valitud taktikast, meeskonna kogemustest (julgusest?) ja vastase \u00f5hukaitse tegevusest v\u00f5is k\u00f5rvalekalle olla mitu kilomeetrit. Nagu ka Tallinna pommitamine 9.-10. m\u00e4rtsil n\u00e4itas, saadi plaanidest s\u00f5ltumata pihta peaasjalikult kesklinna ja selle l\u00e4heduse elamukvartalitele.<\/p>\n\n\n\n

Sakslaste tagala \u00f5hut\u00f5rjev\u00f5imekus<\/p>\n\n\n\n

Rinde l\u00e4henedes tugevdas Saksa v\u00e4ejuhatus \u00f5huseiret ning 1. \u00f5hulaevastiku \u00f5huvaatluss\u00fcsteem kattis k\u00f5iki olulisi objekte Eesti territooriumil. Lisaks mitmele \u00f5huseire\u00fcksuste ketile paiknesid Eestis raudteel, maal ja merel radaris\u00fcsteemid. Statsionaarsed \u00f5huvaatlusradarid \u201eFreya\u201c paiknesid Tallinnas, Tartus, Aseris ja T\u00fctarsaarel. Lisaks paigutati Eestisse 1944. aasta varakevadel kolm raudteeveermikul paiknenud mobiilset \u00f6\u00f6h\u00e4vitajate juhtimisrongi ja juhtlaev \u201eTogo\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Tagala \u00f5huseire p\u00f5hir\u00f5hk oli pandud Tallinna kaitsele. Lasnam\u00e4e lennuv\u00e4ljal paiknes \u00fcks \u00f6\u00f6h\u00e4vitajate salk. Tallinna merev\u00e4ebaasi \u00f5hut\u00f5rje eest vastutas 1944. aasta m\u00e4rtsis 2. \u00f5hut\u00f5rjediviis, mille k\u00e4sutuses oli 30 suurekaliibrilist (75- ja 88-mm) ja 30 v\u00e4iksemakaliibrilist \u00f5hut\u00f5rjekahurit ning arvukalt \u00f5hut\u00f5rjekuulipildujad. Ida-Virumaa p\u00f5levkivibasseini kaitsel oli samal ajal 10 rasket ja neli kerget patareid ehk umbes 40 suurt ja 24 v\u00e4ikesekaliibrilist suurt\u00fckki. \u00dcht-teist oli Eestis veel mujalgi, kuid sellega \u00fcldjoontes rinde tagala \u00f5hut\u00f5rjev\u00f5imekus piirnes. Seega oli selge, et \u00f5hukaitse eesm\u00e4rgiks oli tagada strateegiliste objektide kaitse. Tsiviilelanikkonna kaitse oli teisej\u00e4rguline, milleks lihtsalt ei jagunud ressursse.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rtsipommitamised 1944<\/p>\n\n\n\n

1944. a jaanuari teisel poolel osales N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4gi Leningradi rinde suurpealetungi toetamisel. Sama aasta veebruaris oli tegevuse raskuskese Soome linnade pommitamisel ning seej\u00e4rel taas Leningradi ja 2. Balti rinde toetamisel.<\/p>\n\n\n\n

Otsa tegi lahti massiivne r\u00fcnnak Pihkvale ja sealse rinde l\u00e4hitagalale 18. veebruaril. Rahva m\u00e4llu on talletunud eelk\u00f5ige Narva ja Tallinna pommitamised 6.\u201310. m\u00e4rtsil, kuid need on vaid osa N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e r\u00fcnnakutest Saksa v\u00e4egrupi Nord v\u00e4ekoondiste ja tagala vastu. Ajaloolane Reigo Rosenthal loetleb 1944. aasta m\u00e4rtsis kokku 22 siinset suuremat kauglennuv\u00e4e reidi (lisaks neli veebruari l\u00f5pus), lisaks veel arvukalt v\u00e4iksema mastaabiga v\u00e4ljalende. Kui need v\u00e4lja j\u00e4tta, siis keskmise l\u00f6\u00f6gi andsid korraga 2\u20133 kauglennukorpuse j\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n

R\u00fcnnak toimus reeglina \u00f5htusel ajal, pooltel juhtudel j\u00e4rgnes \u00f6\u00f6sel esimesele veel teine laine, mis v\u00f5isid olla erineva tugevusega. N\u00e4iteks Tallinna pommitamisel osalesid esimeses laines peaaegu k\u00f5ik kauglennuv\u00e4e diviisid (v.a \u00fcks korpus), kuid teises vaid nelja diviisi j\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f6\u00f6gi tugevust saab seega m\u00f5\u00f5ta v\u00e4ljalendudega. N\u00e4iteks Tallinna pommitamisel oli neid 659, kuid mitte k\u00f5ik ei t\u00e4itnud lahing\u00fclesannet ja arvukalt pomme visati arvukalt ka mujale kui Tallinnale. See oli kaugemate tagalasse ulatuvate r\u00fcnnakute puhul ka tavaline, n\u00e4iteks sai juba eelnimetatud 18. veebruari r\u00fcnnakus pihta ka Tartu.<\/p>\n\n\n\n

R\u00fcnnakute p\u00f5hiraskus oli veebruaris\/m\u00e4rtsis Narva rindel, v\u00e4hem Pihkva rinde l\u00e4hitagalal. Sealsetest sihtm\u00e4rkidest v\u00f5iks eraldi nimetada Opot\u0161ka ja Idritsa raudtees\u00f5lmi.<\/p>\n\n\n\n

Alates 24. veebruarist kuni 1. m\u00e4rtsini oli raskuspunkt Narva rinde l\u00e4hitagala pommitamisel. Narva linn ise v\u00f5eti p\u00f5hisihtm\u00e4rgina ette 6. m\u00e4rtsi \u00f5htul ning kahe massiivse l\u00f6\u00f6giga kahes laines j\u00e4i linnast alles varemetev\u00e4li (kuna Narva oli rindelinn, siis oma osa andis ka suurt\u00fckiv\u00e4gi ning nii m\u00f5ndagi h\u00e4vitasid sakslased). V\u00e4iksemaid l\u00f6\u00f6ke Narva rinde piirkonda anti m\u00e4rtsis veel korduvalt. Eraldi v\u00f5iks \u00e4ra mainida veel 28. m\u00e4rtsi r\u00fcnnaku, mis tabas ka J\u00f5hvi linna. Kaugemale tagalasse ulatusid m\u00e4rtsi teises pooles neli r\u00fcnnakut Tapa raudtees\u00f5lmele (31.03.-01.04. oli r\u00fcnnakute \u00fcheks p\u00f5hiobjektiks ka Petseri jaam).<\/p>\n\n\n\n

Eraldi tuleks siinkohal mainida Tallinna 9.-10. m\u00e4rtsi (15 diviisi j\u00f5ud) ja Tartu pommitamist 26.-27. m\u00e4rtsil (5), mis olid juba kaugemale tagalasse suunatud l\u00f6\u00f6gid logistika- ja halduskeskuste vastu. Kuigi neid on otses\u00f5nu nimetatud ka \u201eterrorir\u00fcnnakuteks\u201c tsiviilelanikkonna vastu, siis p\u00f5hieesm\u00e4rgiks oli ikkagi s\u00f5jaliselt olulise taristu (raudtee, lennuv\u00e4ljad, sadamad, strateegilise t\u00e4htsusega t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted) h\u00e4vitamine ja seel\u00e4bi rinde varustamise h\u00e4irimine. Nagu juba \u00f6eldud, polnud kauglennuv\u00e4gi t\u00e4ppisrelv ja pihta said peamiselt tsiviilkvartalid.<\/p>\n\n\n\n

Punalennuv\u00e4e r\u00fcnnakud polnud Eesti kohal aprilli saabumisega kaugeltki l\u00f5ppenud, need kestsid vaheaegadega 1944. aasta s\u00fcgiseni. Propagandistliku j\u00e4tku sai t\u00e4naseni silmaga hoomatav h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 ka hilisemal ajal, kui purustatut tuli hakata \u00fcles ehitama. M\u00f5istagi ei r\u00f5hutatud siinkohal N\u00f5ukogude kauglennuv\u00e4e kandvat rolli.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Kaasik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eKui sakslaste pommir\u00fcnnak Coventryle, milles hukkus 380 inimest on tunnistatud kuriteoks, on raske m\u00f5ista, miks ei peaks samamoodi klassifitseerima brittide r\u00fcnnakuid K\u00f6lnile, Hamburgile, Kasselile, Berliinile ja Dresdenile. Moraali alal ei anna kaks halba kokku head ning jutud \u00f5igustatud vastul\u00f6\u00f6gist ei pea l\u00e4hemale uurimisele vastu.\u201c Sissejuhatav tsitaat kuulub Briti ajaloolasele Norman Davies\u2019ile, kes m\u00f5tiskleb siinkohal s\u00f5jaga […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-223","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":235,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223\/revisions\/235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}