{"id":271,"date":"2024-04-19T13:26:29","date_gmt":"2024-04-19T13:26:29","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?p=271"},"modified":"2024-04-19T13:38:49","modified_gmt":"2024-04-19T13:38:49","slug":"juri-uluotsa-raadioesinemine-ja-1944-aasta-uldmobilisatsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/juri-uluotsa-raadioesinemine-ja-1944-aasta-uldmobilisatsioon\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Uluotsa raadioesinemine ja 1944. aasta \u00fcldmobilisatsioon"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n
\"\"
J\u00fcri Uluots. EFA.656.0.407123<\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

“Minu arvamise j\u00e4rgi mobilisatsioon peab toimuma just praegu, Eesti ja Saksa vahekorrad saavad leida korraldamist edaspidi. S\u00f5jalist j\u00f5udu on praegu vaja. Kui kommunistlik v\u00f5im meie maa ja rahva vallutab, siis on k\u00f5ik kadunud, ei ole siis enam v\u00f5imalik eestlastel end mobiliseerida ega ka eestlastel midagi korraldada.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Neil p\u00e4evil m\u00f6\u00f6dub 80 aastat \u00fchest Eesti ringh\u00e4\u00e4lingu-ajaloo olulisemast raadio\u00fclekandest \u2013 N\u00f5ukogude anneksiooni eelse viimase seadusliku peaministri J\u00fcri Uluotsa raadiointervjuust 7. veebruaril 1944. J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel ilmus see kas <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

t\u00e4iel kujul v\u00f5i refereerituna pea k\u00f5ikides Eesti ajalehtedes. Intervjuu p\u00f5hisisu v\u00f5tab l\u00fchidalt kokku eelnev p\u00f5gus tsitaat nimetatud intervjuust.<\/p>\n\n\n\n

Mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamine<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast 1941. aasta suvel Saksa okupatsiooniv\u00f5imudele kaudselt Eesti Vabariigi nimel esitatud ja tagasi l\u00fckatud tinglikku koost\u00f6\u00f6ettepanekut hoidis Uluots madalat profiili. Ta oli seni tagasi l\u00fckanud mistahes ettepanekud teha Saksa okupatsiooniv\u00f5imudega edasist sisulist v\u00f5i propagandistlikku koost\u00f6\u00f6d. Kuid ta ei osalenud otseselt ka seni passiivsete rahvuslike vastupanugruppide tegevuses.<\/p>\n\n\n\n

Arvestades senist passiivsust oli Uluotsa avalik esinemine 1944. aasta veebruaris m\u00e4rgiline, kuid veelgi olulisem oli esitatud s\u00f5num \u2013 eestlased peaksid haarama relvad oma maa kaitsmiseks N\u00f5ukogude okupantide vastu. Kitsamalt asus Uluots toetama sakslaste ametisse seatud Eesti Omavalitsuse (EOV) juhi Hjalmar M\u00e4e poolt 30. jaanuaril 1944 v\u00e4lja kuulutatud \u00fcldmobilisatsiooni aastak\u00e4ikudele 1904\u20131923 ja m\u00f5nedele erikategooriatele (ohvitserid, s\u00f5jav\u00e4earstid jt).<\/p>\n\n\n\n

Mobilisatsiooni- ja selle teostamism\u00e4\u00e4ruste s\u00f5nastus oli \u00fcsna kentsakas. \u00d5igemini on tegu propagandakunsti meistriklassiga, nimelt polnud seal \u00fchtegi otsest viidet mobilisatsiooni tegelikele korraldajatele ehk sakslastele:<\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti maa ja rahva kaitse bol\u0161evistliku Venemaa kallaletungide vastu n\u00f5uab k\u00f5ikide v\u00f5itlusv\u00f5imeliste meeste valmisolekut relvastatud v\u00f5itluseks. Selleks m\u00e4\u00e4ran mina j\u00e4rgmise kaitseteenistusse sissekutse Eesti v\u00e4eosadesse:<\/p>\n\n\n\n

\u00a7 1. K\u00f5ik 1904.\u20141923. aastal s\u00fcndinud mehed, kes kuni 20. juunini 1940 omasid endise Eesti Vabariigi kodakondsust, on kaitseteenistuskohuslikud\u2026\u201c<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalik, et leidus ka kergeusklikke, kes arvasidki, et toimub \u201eEesti s\u00f5jav\u00e4e\u201c formeerimine, kuid arvatavasti oli neid siiski selge v\u00e4hemus. T\u00e4helepanelikumale inimesele polnud avalikest uudistest kindlasti m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud, et teostamiseeskirjad andnud mobilisatsiooni n\u00e4iline \u00fcldjuht kindralinspektor Oberf\u00fchrer Johannes Soodla oli tegelikult Saksa (Relva-)SSi kohapealne v\u00e4rbamisvolinik. \u00dchtlasi nimetati Soodla ka Eesti Relva-SSi t\u00e4ienduskomando \u00fclemaks.<\/p>\n\n\n\n

Reaalsuses viidigi mobilisatsioon Eestis l\u00e4bi Adolf Hitleri n\u00f5usolekul, Saksa politseijuhi SS-Reichsf\u00fchrer Heinrich Himmleri k\u00e4sul ja Ostlandi K\u00f5rgema SSi ja politseijuhi SS-Obergruppenf\u00fchrer Friedrich Jeckelni \u00fcldjuhtimisel. Viimane omakorda andis volituse mobilisatsiooni l\u00e4biviimiseks kindralinspektor Soodlale ning EOV eesotsas Hjalmar M\u00e4ega andis asjale muu hulgas mingigi omamaise ilme, kuigi selle teostamisel kohalik administratsioon mingit olulist praktilist rolli ei etendanud.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi keskmine mobiliseeritav polnud kindlasti rahvusvahelise \u00f5iguse ega ka riigi\u00f5iguse ekspert, siis arvatavasti oli \u00fcsna \u00fcldlevinud arusaam, et EOV juhil H. M\u00e4el puuduvad mistahes volitused kasv\u00f5i kaudselt Eesti Vabariigi nimel mobilisatsiooni v\u00e4lja kuulutada. Ning arvatavasti enamus mobiliseeritavatest said ka aru, et tegu on Saksa mobilisatsiooniga, mis lihtsalt n\u00e4iliselt on eestlaste endi korraldada.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik see seadis juba algusest peale kahtluse alla mobilisatsiooni \u00f5nnestumise ja ilmselt tajusid seda ka sakslased. 1943. aasta l\u00f5pukuudel oli Eestimaa kindralkomissar Litzmann v\u00e4ljendanud selget seisukohta, et kavandatav mobilisatsioon ei saa \u00f5nnestuda ilma poliitiliste j\u00e4relandmisteta eestlastele, pidades silmas autonoomia kavasid. Nii anti luba Eestis mobiliseerida 15 000 meest, kuigi oli teada, et eelnimetatud aastak\u00e4ikudes on mitu korda rohkem mehi (ca 80 000, kellest hinnanguliselt pooled sai koheselt v\u00e4kke v\u00f5tta).<\/p>\n\n\n\n

Relva-SSi huvi oli eelk\u00f5ige komplekteerida nooremate aastak\u00e4ikudega t\u00e4iskoosseisuliseks 20. Eesti SS-diviis. Mida \u00fclej\u00e4\u00e4nutega teha, j\u00e4i ebam\u00e4\u00e4raseks, \u00f5igemini algsete plaanide kohaselt tuli nad anda v\u00e4egrupi Nord tagala juhataja k\u00e4sutusse, et neist formeerida kolm piirikaitser\u00fcgementi. Kuid see k\u00fcsimus j\u00e4i esialgu siiski lahtiseks, sest polnud selge, kui palju mehi isegi umbkaudselt kokku tuleb. Ka Punaarmee pealetung Narva rindel tegi edasistesse formeerimisplaanidesse omad korrektiivid ning esimesed mobiliseeritutest komplekteeritud \u00fcksused saadeti mobilisatsioonipunktist sisuliselt otse rindele (r\u00fcgement \u201eTallinn\u201c juba 12. veebruaril).<\/p>\n\n\n\n

J\u00fcri Uluotse intervjuu m\u00f5just<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik v\u00e4ekohuslased ei pidanud kaitseteenistuskomissjonidesse ilmuma m\u00f5istagi \u00fchel p\u00e4eval, vaid s\u00f5ltuvalt aastak\u00e4igust 3.\u201311. veebruarini. Ja algus oli \u00fcsna loid. Kuna oli ka m\u00f5ni p\u00e4ev aega, siis keskmine mees esimesel p\u00e4eval kohale ei t\u00f5tanud ja m\u00e4lestuste p\u00f5hjal v\u00f5ib meeleolu iseloomustada, et \u201evaadati, mida teised teevad\u201c v\u00f5i saadi kokku ja arutati \u201emida teha\u201c. Siinkohal tulles tagasi eelnimetatud Uluotsa intervjuu juurde, siis v\u00e4hemalt statistiliselt tundub sellel olevat olnud v\u00e4ga suur m\u00f5ju. 8. veebruaril \u00fcletati 10 000, 11. veebruaril 20 000 ja hiljemalt 19. veebruariks 30 000 ja 25. veebruariks 35 000 mobiliseeritu piir.<\/p>\n\n\n\n

Ametlikult pidi mobilisatsioon k\u00fcll l\u00f5ppema 11. veebruaril, kuid kuna v\u00e4ga paljud kutsealused j\u00e4tsid komisjonidesse ilmumise viimasele hetkele, siis \u00fclekoormatud komisjonid ei suutnud neid vastu v\u00f5tta ja paljudele anti korraldus m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast tagasi tulla. V\u00f5i anti \u00fcsna kergek\u00e4eliselt veelgi pikemaajalisi vabastusi. Samuti polnud edasine mobilisatsioonist k\u00f5rvalehoidjate j\u00e4litamine silmatorkavalt aktiivne ning karistusedki \u00fcsna leebed.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti oli endise Eesti Vabariigi poliitiku, seadusj\u00e4rgse v\u00f5imukandja J\u00fcri Uluotsa s\u00f5nadel autoriteetne kaal, seda enam, et ta polnud end ehk okupatsiooniv\u00f5imudega koost\u00f6\u00f6le asumisega kompromiteerinud. Arvatavasti j\u00f5udis paljudele Uluotsa s\u00f5nade kaudu ka kohale, et vaidlusega Eesti Vabariigi \u00f5igusliku staatuse ja mobilisatsiooni ebaseaduslikkuse \u00fcle kannatab esialgu oodata \u2013 olid need sakslased mis nad olid, kuid idamaist bol\u0161evistlikku v\u00f5imu ei soovinud tagasi eriti keegi.<\/p>\n\n\n\n

Olgu \u00f6eldud, et m\u00f5ningate passiivsete vastupanugruppide teatud aktiviseerumine (nt lendlehtede tonaalsus) on 1943. aastal t\u00e4heldatav just seoses esimeste okupatsiooniv\u00f5imude l\u00e4bi viidud sundv\u00e4rbamistega. Ilmselt ka seet\u00f5ttu oli nii m\u00f5nigi inimene Uluotsa jutust ebameeldivalt \u00fcllatunud. Kindlasti olid seda m\u00f5ned Eesti v\u00e4lisdelegatsiooni liikmed, kelle \u00fclesandeks oli demokraatliku L\u00e4\u00e4ne pealinnades Eesti Vabariigi taastamise nimel lobit\u00f6\u00f6d teha. Seega, oma \u00fclesannete valguses olid nad vastu igasugusele koost\u00f6\u00f6le Saksa okupatsiooniv\u00f5imudega, r\u00e4\u00e4kimata veel \u00fcldmobilisatsiooni toetamisest.<\/p>\n\n\n\n

Eestis vaadati asju m\u00f5nev\u00f5rra pragmaatilisemalt. \u00dcheks mobilisatsiooni (ja seoses sellega ka Uluotsa k\u00f5ne) tagaj\u00e4rjeks oli rahvusliku opositsiooni konsolideerumine. 14. veebruaril 1944 moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis asus tagantj\u00e4rgi mobilisatsiooni asjus Uluotsa seisukohti toetama, t\u00f5dedes, et Eesti rahvas on v\u00f5itluses idamaiste vallutajatega sunnitud aktiivselt osalema koos Saksa armeega. Kuid siiski r\u00f5huasetusega, et igasugune poliitiline liit v\u00f5i koost\u00f6\u00f6 Saksamaaga ei tulnud k\u00f5ne allagi ning l\u00e4\u00e4neorientatsiooni enda olemust see ei tohi muuta.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tvalt, laskumata siinkohal tagantj\u00e4rgitarkusesse asjade edasise k\u00e4igu \u00fcle, siis Uluotsa intervjuul oli oma roll mobilisatsiooni \u00f5nnestumisel. Kuid seda ei peaks ka \u00fcle t\u00e4htsustama. Kindlasti oli suur osa neidki, kes l\u00e4ksid kodumaad kaitsma ilma igasuguste k\u00f5rvaliste r\u00f5hutusteta selle vajalikkusest. Kuid eeldatavalt iga mees, kes oli saanud mobilisatsioonikutse, luges selle ka t\u00e4helepanelikult l\u00e4bi. Ning \u00e4ra ei tohiks unustada, et tegu oli s\u00f5jaaegse korraldusega, mille mittet\u00e4itmist hinnati s\u00f5jaaja seaduste j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks oli oma kaalukas roll ka \u201eavalikul arvamusel\u201c, mis \u00fcsna pea esialgse k\u00f5hkluse j\u00e4rel hakkas mobilisatsiooni pigem toetama. Sellel oli kindlasti oma arvestatav kaal eriti k\u00fcla\u00fchiskonnas, kus k\u00f5rvalehoidjat ei antud ehk k\u00fcll v\u00f5imudele \u00fcles, kuid suhtumine v\u00f5is olla halvustav, eriti nende puhul, kelle l\u00e4hedased olid s\u00f5tta l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Kaasik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

“Minu arvamise j\u00e4rgi mobilisatsioon peab toimuma just praegu, Eesti ja Saksa vahekorrad saavad leida korraldamist edaspidi. S\u00f5jalist j\u00f5udu on praegu vaja. Kui kommunistlik v\u00f5im meie maa ja rahva vallutab, siis on k\u00f5ik kadunud, ei ole siis enam v\u00f5imalik eestlastel end mobiliseerida ega ka eestlastel midagi korraldada.\u201c Neil p\u00e4evil m\u00f6\u00f6dub 80 aastat \u00fchest Eesti ringh\u00e4\u00e4lingu-ajaloo olulisemast […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-271","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=271"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":273,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271\/revisions\/273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=271"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=271"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}