{"id":279,"date":"2024-04-19T13:40:29","date_gmt":"2024-04-19T13:40:29","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?p=279"},"modified":"2024-04-19T13:41:53","modified_gmt":"2024-04-19T13:41:53","slug":"80-aastat-tagasi-esimesed-lahingud-eesti-pinnal-1944-aasta-veebruari-alguses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/80-aastat-tagasi-esimesed-lahingud-eesti-pinnal-1944-aasta-veebruari-alguses\/","title":{"rendered":"80 aastat tagasi: Esimesed lahingud Eesti pinnal 1944. aasta veebruari alguses"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n
\"\"
N\u00f5ukogude kuulipildurid ja automaaturid 26. veebruaril 1944 Narva j\u00f5ge \u00fcletamas. Foto – Rahvusarhiiv<\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

944 alustasid Punaarmee Leningradi rinde, Volhovi rinde ja 2. Balti rinde v\u00e4ekoondised Leningradi-Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni (14. jaanuar\u20131. m\u00e4rts), mille eesm\u00e4rgiks oli v\u00e4egrupi Nord armeede (16. ja 18.) purustamine v\u00f5i eraldamine v\u00e4egrupist Mitte ning Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Operatsioon jagunes omakorda mitmeks l\u00f6\u00f6gisuunaks, millest Eestit puudutas Kingisepp\u2013Gdovi pealetungioperatsioon (1. veebruar\u20131. m\u00e4rts 1944), millest esimeses j\u00e4rgus v\u00f5tsid osa Leningradi rinde 42. armee ja 2. l\u00f6\u00f6giarmee. 42. armee suunas peale Narva j\u00f5eni j\u00f5udmist oma peal\u00f6\u00f6gi piki Peipsi idakallast, 4. veebruaril vallutati Gdov ja veebruari keskel korraldati dessantoperatsioon \u00fcle L\u00e4mmij\u00e4rve L\u00f5una-Eestisse. Seda episoodi siinkohal ei k\u00e4sitleta.<\/p>\n\n\n\n

Punaarmeel oleks Narva rindest l\u00e4bimurdmine v\u00f5imaldanud kiiret edasitungi piki rannikut Tallinna suunas, mis oleks \u00f5nnestumise korral sundinud paremal juhul Saksa armeed Eestisse kottij\u00e4\u00e4mise ohu t\u00f5ttu v\u00e4lja taganema. Kindlasti aga oleks v\u00f5imaldanu Soome lahe idasoppi suletud Balti laevastikule v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su L\u00e4\u00e4nemerele. Soome lahe l\u00f5unaranniku h\u00f5ivamine oleks arvatavasti kiirendanud ka Soome v\u00e4ljumist s\u00f5jast. Oma kaalu omas sakslastele kindlasti ka kroonilise k\u00fcttepuuduse tingimustes Kirde-Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse s\u00e4ilitamise vajadus.<\/p>\n\n\n\n

Punaarmee vaatenurgast oli suhteliselt l\u00fchike rindel\u00f5ik omamoodi pudelikael \u00fcsna keeruliste looduslikes tingimustes, kus suur \u00fclekaal rasketehnikas ei p\u00e4\u00e4senud maksvusele. Laial rindel l\u00e4bimurre Narva j\u00f5el oli v\u00f5imalik sisuliselt ainult talvel, kui Peipsi j\u00e4rv oli j\u00e4\u00e4tnud ning mingil m\u00e4\u00e4ral kandsid ka sealsed suured soo ja rabamassiivid, mille taga omakorda suured, tehnikale l\u00e4bimatud Alutaguse \u00fcrglaaned. Teid oli piirkonnas napilt, Eesti idapiirilt l\u00e4\u00e4ne suunas kulgesid Narvast enam-v\u00e4hem otse itta, piki Eesti p\u00f5hjarannikut (seal oli ka raudtee), ning m\u00f6\u00f6da Peipsi p\u00f5hjakallast. Nii oli Narva rindel veebruari alguses kriitiline aeg, kus l\u00e4bimurre loodeti saavutada enne kui Leningradi alt taganenud segipaisatud Saksa v\u00e4ed suudaksid organiseeritud kaitse sisse v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Kaitse korraldamine Narva j\u00f5el<\/p>\n\n\n\n

Eelnimetatud strateegilise pealetungioperatsiooniga poolitati Wehrmachti 18. armee kaheks, selle vasakul tiival taganesid Narva j\u00f5ele LIV armeekorpus (jalav\u00e4ekindral Otto Sponheimer) ja Relva-SSi III Germaani Soomuskorpus, mille \u00fcksused taganesid jaanuari teisel poolel Narva suunas.<\/p>\n\n\n\n

27. jaanuaril 1944 \u00fchendati m\u00f5lemad korpused LIV armeekorpuse peakorteri juhtimise alla, mis nimetati Sponheimeri Grupiks. 30. jaanuaril paigutati grupi peakorter Narva.<\/p>\n\n\n\n

1. veebruaril 1944 andis v\u00e4egrupi Nord \u00fclemjuhatus Sponheimeri Grupile korralduse hoida Narva sillapead Narva j\u00f5e idakaldal Jaanilinna (Ivangorodi) \u00fcmber ja v\u00f5tta kaitse sisse Ust-T\u0161ernovast l\u00f5unasse kuni Slants\u00f5 raudteejaamani. Samuti k\u00e4sti \u00f5hkida j\u00e4\u00e4 Narva j\u00f5el Vasknarvast kuni Krivasooni.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4su t\u00e4itmine sellisel kujul ei \u00f5nnestunud, k\u00fcll suudeti III soomuskorpuse j\u00f5ududega moodustada eeldatavas peal\u00f6\u00f6gi suunas Jaanilinna (Ivangorodi) sillapea, millele andsid esmase l\u00f6\u00f6gi maantee ja raudtee \u00fcldsuunal liikunud Punaarmee 43. ja 109. laskurkorpuse neli laskurdiviisi. Soomuskorpuse kaitse pidas vastu ja sillapea Narva j\u00f5e idakaldal j\u00e4eti maha alles 1944. aasta juulis.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud rindel\u00f5ikudes Narva j\u00f5el ei suutnud suuri kaotusi kandnud ja segi paisatud Saksa jalav\u00e4ediviisid kiiresti t\u00f5husat kaitset sisse v\u00f5tta. Arvatavasti p\u00e4\u00e4stsid mingil m\u00e4\u00e4ral olukorra kiirkorras Narva rindele paisatud soomusgrenaderidiviisi \u201eFeldherrnhalle\u201c \u00fcksused, mis toodi algselt lennukitel Tartu lennuv\u00e4ljale ja sealt veoautodel Narva alla, esimesed \u00fcksused j\u00f5udsid rindele 1. veebruaril 1944.<\/p>\n\n\n\n

Kui ehk Jaanilinna sillapea v\u00e4lja j\u00e4tta, siis enam-v\u00e4hem ainukesed organiseeritud j\u00f5ud kaitses olid hoopis 207. julgestusdiviisile allunud 94. julgestusr\u00fcgemendi osad ning eesti politsei-vahipataljonid nr 29\u201332. Viimased allutati 29. jaanuaril 1944 Narva rindel\u00f5igu komandandile ning koondati J\u00f5hvi piirkonda. 29. ja 30. pataljonid saadeti \u201eaugu t\u00e4iteks\u201c rindele Narvast l\u00f5unas, 31. pataljoni osad kaitsele Narva-J\u00f5esuu piirkonda ning 32. pataljon rannakaitsesse Sillam\u00e4e piirkonda (osales 14. veebruaril Merik\u00fcla dessandi t\u00f5rjumisel).<\/p>\n\n\n\n

Eesti \u00fcksuseid oli lahingute alguses Narva rindel veel teisigi. Nii allutati Idapataljonide t\u00e4ienduspataljon 30. jaanuaril lahingugrupile \u201eBerlin\u201c (227. jalav\u00e4ediviisi riismed), mis organiseeris kaitset Narva ja Narva-J\u00f5esuu vahel. Lisaks koondati Narva rinde tagalasse ja rannakaitsesse kiirkorras ka Omakaitse \u00fcksusi.<\/p>\n\n\n\n

Punaarmee sillapeade teke<\/p>\n\n\n\n

Punaarmee esimesed \u00fcksused j\u00f5udsid Narva j\u00f5eni 1. veebruaril, juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00f5nnestus 43. laskurkorpuse v\u00e4eosadel moodustada sillapead Narvast p\u00f5hjas Riigik\u00fcla ning m\u00f5nev\u00f5rra suurem Vaasa-Vepsk\u00fcla-Siivertsi piirkonnas. Kaitses olnud Saksa \u00fcksused ei suutnud seda takistada, kuid Punaarmeel ei \u00f5nnestunud neid m\u00e4rgatavalt ka laiendada.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fcsivamalt kinnitas Punaarmee kanda aga kanda Narvast l\u00f5unas, seda just eelnimetatud 29. ja 30. pataljoni l\u00f5igus (vastavalt Uusna-V\u00e4\u00e4ska-Temnitsa ning Omuti-Permisk\u00fcla-Gorodenka piirkonnas). Arvestades politseipataljonide tulej\u00f5udu ning s\u00f5jakogemust, oli see ka asja loogiline j\u00e4tk, et nendest h\u00f5redatest ridadest ilma t\u00f5husa suurt\u00fckiv\u00e4e tuletoetuseta Punaarme 122. laskurkorpuse dessant\u00fcksused l\u00e4bi murdsid. Kuid samamoodi k\u00e4rises Narvast l\u00f5unas ka positsioonidele saadetud Saksa \u00fcksuste kaitse ning algsest sillapeast kujunes Narva j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal v\u00e4lja suur Krivasoo kott (Auvere platsdarm). Esmaseks eesm\u00e4rgiks oli sillapealt edasi tungida, l\u00f5igata l\u00e4bi raudtee- ja maantee\u00fchendus Narvast l\u00e4\u00e4nes ning piirata sisse Narva j\u00f5el ja idakalda sillapeal asuvad Saksa v\u00e4ekoondised. Esialgu n\u00e4is plaan ka \u00f5nnestuvat ja j\u00f5uti ka raudteeni, kuid suurt\u00fckiv\u00e4etulega \u00f5nnestus pealetung Krivasoost siiski kiiresti tagasi t\u00f5rjuda.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tvalt<\/p>\n\n\n\n

Punaarmee esimene l\u00f6\u00f6k Narva j\u00f5el veebruari alguses oli edukas. Seniks kuniks Saksa v\u00e4ejuhatus oma \u00fcksuste ridu korrastas, suudeti Narva j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal moodustada mitu sillapead. Kui Narvast p\u00f5hjast olevad sillapead suudeti likvideerida m\u00e4rtsi alguseks, siis Krivasoo sillapea j\u00e4i p\u00fcsima, ohustades kuni Narva rinde lahingute l\u00f5puni sakslaste rinde tagalat. Kaitsjate \u00f5nneks asus see k\u00fcll looduslikult erakordselt ebasoodsas teedeta soises piirkonnas, kus oli ka raske varustusprobleemide t\u00f5ttu edasi tungida ja lihtsam kaitset korraldada.<\/p>\n\n\n\n

Kiiresti kogus end ka Saksa v\u00e4ejuhatus ning kaitse saadi pidama v\u00e4ga lihtsustatult, peale rinde stabiliseerumist hoidis Narvast p\u00f5hjas kuni mereni rinnet 227. jalav\u00e4ediviis, Narva sillapeal III SS-soomuskorpus, Auvere platsdarmi vastas seisid kaitsel 170. jalav\u00e4ediviis, \u201eFeldherrnhalle\u201c diviis ja 61. jalav\u00e4ediviis ning Narva j\u00f5el Auvere platsdarmist l\u00f5unas 225. jalav\u00e4ediviis.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Kaasik<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

944 alustasid Punaarmee Leningradi rinde, Volhovi rinde ja 2. Balti rinde v\u00e4ekoondised Leningradi-Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni (14. jaanuar\u20131. m\u00e4rts), mille eesm\u00e4rgiks oli v\u00e4egrupi Nord armeede (16. ja 18.) purustamine v\u00f5i eraldamine v\u00e4egrupist Mitte ning Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine. Operatsioon jagunes omakorda mitmeks l\u00f6\u00f6gisuunaks, millest Eestit puudutas Kingisepp\u2013Gdovi pealetungioperatsioon (1. veebruar\u20131. m\u00e4rts 1944), millest esimeses j\u00e4rgus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-279","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=279"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":282,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279\/revisions\/282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}