{"id":290,"date":"2024-04-19T13:48:31","date_gmt":"2024-04-19T13:48:31","guid":{"rendered":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/?p=290"},"modified":"2024-04-19T13:49:12","modified_gmt":"2024-04-19T13:49:12","slug":"290-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/290-2\/","title":{"rendered":"Lahingud j\u00f5uavad Eesti piiridele"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n
\"\"
Punaarmee kindral Leonid Govorov ja Saksa 9. armee \u00fclem kindralkolonel Walter Model<\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

1944. aasta talvel j\u00f5udis Punaarmee rinne taas Eesti piiridele. Suve l\u00f5puks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror j\u00e4tkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes.<\/p>\n\n\n\n

14. jaanuaril 1944 alustasid Punaarmee kolme rinde v\u00e4ekoondised Leningradi\u2013Novgorodi strateegilist <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

pealetungioperatsiooni kindralkolonel Walter Modeli juhitava Saksa v\u00e4egrupi Nord vastu. Eesm\u00e4rgiks seati Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine ning v\u00e4egrupi Nord \u00e4ra l\u00f5ikamine v\u00e4egrupist Mitte, mis eeldas Punaarmee j\u00f5udmist L\u00e4\u00e4nemereni. <\/p>\n\n\n\n

Pealetung osutus edukaks ning Peipsini j\u00f5udes poolitati saksa \u00fcksused kaheks: armee vasak tiib asus positsioonidele Narva j\u00f5e joonel, \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4ekoondised taganesid Pihkva suunas.<\/p>\n\n\n\n

Saksa k\u00f5rgem v\u00e4ejuhatus pidas rinde stabiliseerimist Narva j\u00f5el v\u00e4ga oluliseks, sest Soome lahe l\u00f5unaranniku kaotamine oleks t\u00e4hendanud \u00fchtlasi kontrolli kaotamist Soome lahe \u00fcle ja N\u00f5ukogude Liidu Balti laevastiku p\u00e4\u00e4semist L\u00e4\u00e4nemerele. See omakorda seadnuks ohtu kogu Saksamaa kontrolli all oleva L\u00e4\u00e4nemere ranniku. Kui sakslased oleks kaotanud Eesti, oleks kogu Soome l\u00f5unarannik olnud valla Punaarmee r\u00fcnnakutele. Kroonilises k\u00fctte- ja m\u00e4\u00e4rdeainete puuduses vaevlevale Saksa s\u00f5jav\u00e4ele oli oluline ka Kirde-Eesti p\u00f5levkivist saadav \u00f5litoodang.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5itlusv\u00f5ime taastamiseks vahetati v\u00e4lja rida \u00fcksusi, nende hulgas mitmed Saksa poolel s\u00f5dinud v\u00f5\u00f5rrahvaste omad. T\u00e4ielikult demoraliseerunud 250. jalav\u00e4ediviis, mida pigem tunneme \u201eSinine Diviis\u201c v\u00f5i Hispaania Leegionina, toodi rindelt \u00e4ra Tapa piirkonda ja saadeti tagasi kodumaale. Seevastu asusid koos sakslastega rindel kaitsele hollandlastest formeeritud 4. SS-soomusgrenaderibrigaad \u201eNederland\u201c ning taani ja norra vabatahtlikest moodustatud 11. SS-soomusgrenaderidiviis \u201eNordland\u201c. P\u00f5hiraskuse kandmiseks paisati kiirkorras lennukitel Eestisse Saksa eliit\u00fcksusi: Wehrmacht\u2019i soomusgrenaderidiviis \u201eFeldherrnhalle\u201c j\u00f5udsid rindele juba 1. veebruaril, 6. veebruaril andis Hitler k\u00e4su Wehrmacht\u2019i soomusgrenaderidiviisi \u201eGrossdeutschland\u201c \u00fcksuste Eestisse saatmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Pantriliin ja tsiviilealnike evakueerimine<\/p>\n\n\n\n

Jaanuari l\u00f5puks olid Punaarmee \u00fcksused kindral Leonid Govorovi juhtimisel murdnud Leningrdi blokaadi ning j\u00f5udnud Peipsi ja Soome lahe vahelises piirkonnas s\u00f5jaeelse Eesti Vabariigi piirideni ning 25. jaanuaril kuulutati Narva rindelinnaks, algas tsivvilisikute evakueerimine. Eesti piirijoon polnud Saksa v\u00e4ejuhatul iseenesest oluliseks maam\u00e4rgiks, sest tulevasteks lahinguteks valmistuti looduslikult sobivamal Narva j\u00f5e joonel. Esimesed Punaarmee \u00fcksused j\u00f5udsid Narva j\u00f5eni 1. veebruaril ning juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00f5nnestus neil j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal moodustada mitmed sillapead.<\/p>\n\n\n\n

Lahinguteks Narva j\u00f5e joonel ja Peipsi l\u00e4\u00e4nerannikul olid sakslased teinud ettevalmistusi juba m\u00f5nda aega, valmistades ette positsioone, mis olid osa nn Pantriliinist (Panther-Stellung). See moodustas i osa nn Idavallist (Ostwall), mis kulges Mustast merest Soome laheni. Liini rajamist oli alustatud k\u00fcll 1943. aasta augustis, kuid see veel kaugelt valmis ja kindlustust\u00f6\u00f6d j\u00e4tkusid jooksvalt ka lahingute ajal. \u00dchtlasi alustati aktiivselt P\u00f5hja-Eesti ranniku kindlustamist merelt l\u00e4htuda v\u00f5ivate r\u00fcnnakute t\u00f5rjumiseks.<\/p>\n\n\n\n

Paralleelselt Pantriliini rajamisega alustati \u201ekaitsemeetmete t\u00f5hustamiseks\u201c rindejoone ja kaitseliini vaheline ala tsiviilelanikest \u201epuhastamisega\u201c, mis pani Eestis liikuma esimese suure p\u00f5genike laine, nn operatsiooni \u201cRoboter\u201d. Lisaks puhts\u00f5jaliste aspektidele ja humaansuskaalutlustele oli selle eesm\u00e4rk , nagu operatsiooni nimigi viitab, kahtlemata t\u00f6\u00f6j\u00f5u hankimine, mis on suur defitsiit igas s\u00f5divas riigis. Ja vastupidi, vaenlasele ei tohtinud j\u00e4\u00e4da \u00fchtegi \u201crakendatavat inimest\u201d. Nii oli juba 23. jaanuariks 1944 v\u00e4egrupi Nord tagalapiirkonnas ehitatava Pantriliini ja rindejoone vaheliselt alalt kokku evakueeritud \u00fcle 300 tuhande inimese: Narva- ja Peipsitagustel aladel elanud eestlased, kes olid seal elanud tsaariajast saati, Ingerimaa ingerisoomlased, venelased. Neist k\u00fcmned tuhanded j\u00f5udsid ka Eestisse.<\/p>\n\n\n\n

Narva tsiviilisikute sundevakueerimine algas 25. jaanuaril ning oli paljudele arvatavasti ootamatu. Saksa propaganda p\u00fc\u00fcdis j\u00e4rjekindlalt olukorrast maalida lootusrikkamat pilti ning reaalne olukord kajastus pigem kuulujuttudes v\u00f5i oli lahinguk\u00f5min juba k\u00f5rvale kuulda. Kohalik okupatsiooniaegne ajakirjandus andsid lahingute Narva j\u00f5eni j\u00f5udmisest selges\u00f5naliselt teada m\u00f5ningase viivitusega, viidates ka v\u00f5imalikule \u201eajutisele evakueerimisele\u201c. N\u00e4iteks vahendas ajaleht Eesti S\u00f5na 3. veebruaril Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar M\u00e4e raadiok\u00f5net: \u201eKui vaenlane on meie kodumaa piiride l\u00e4hedal, v\u00f5ib tekkida tarvidus ohustatud piiri\u00e4\u00e4rsest osast m\u00f5nda asulat evakueerida, et inimesed mitte asjata h\u00e4daohtu ei satuks. Siis olgu igal eestlasel k\u00fclma verd k\u00e4su kohaselt oma kodu ilma h\u00e4daldamiseta maha j\u00e4tta ja olgu igal eestlasel sooja s\u00fcdant temale anda uut peavarju.\u201c Tsiteeritud M\u00e4e k\u00f5nes oli tsiviilelanike evakueerumine siiski k\u00f5rvalteema ning pigem oli tegu v\u00f5itlusvaimu turgutamise ja mobilisatsioonipropagandaga.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldmobilisatsiooni ettevalmistus<\/p>\n\n\n\n

Eesti piiridele j\u00f5udnud lahingud oli vahetu ajend \u00fcldmobilisatsiooni v\u00e4lja kuulutamiseks. 1. veebruaril ilmus ajalehtedesse ja kuulutustulpadele Eesti Omavalitsuse juhi m\u00e4\u00e4rus, mille kohaselt vastavalt kokkuleppele saksa s\u00f5jav\u00e4ev\u00f5imudega kuulutati kaitseteenistuskohustuslasteks aastatel 1904\u20131923 s\u00fcndinud mehed, ning kohustati neid ilmuma kaitseteenistuskomisjonidesse. Eesti kodanike \u00fcldmobilisatsioon, mis oli s\u00f5ja\u00f5igusega vastuolus sama moodi, kui 1941. aasta suvine mobilisatsioon Punaarmeesse, oli sellega k\u00e4ima l\u00fckatud.<\/p>\n\n\n\n

Mobilisatsioon ei tulnud ka t\u00fchjale kohale. Juba varasemalt oli Omakaitse kattevarjus l\u00e4bi viidud mobilisatsiooniealiste meeste registreerimine. Paralleelselt meeste registreerimise ja \u00fcksuste formeerimisplaanidega oli 1943. aastal \u201epeaproovina\u201c alustatud ka reaalse mobilisatsiooniga, kutsudes novembris teenistusse 1925. aastak\u00e4igu kutsealusted.<\/p>\n\n\n\n

Kuulujutud tulevastest \u00fcldmobilisatsioonist liikusid rahva seas ringi mitmeid kuid varem. V\u00f5ttes aluseks julgeolekupolitsei koostatud meelsusaruanded, siis v\u00f5is eeldada, et \u00fcldmobilisatsiooni tulemused (sh kaasas k\u00e4ivad meeleolud) on ettearvamatud ja teatud aastak\u00e4ikude varasemad varjatud ja varjamata mobilisatsioonid andsid p\u00f5hjust oletada, et k\u00f5rvalehoidmine saab olema massiline.<\/p>\n\n\n\n

Ja see polnud sakslastele kindlasti teadmata. Kuid oli ka tegureid, mis viitasid mobilisatsiooni \u00f5nnestumise v\u00f5imalusele. Ei saa eeldada, et tollane inimene orienteerunuks v\u00e4ga t\u00e4pselt okupatsiooniv\u00f5imu \u201eb\u00fctsantslikus\u201c olemuses v\u00f5i rahvusvahelises s\u00f5ja\u00f5iguses. Nii kasutati motivatsiooni t\u00f5stmiseks okupatsiooniv\u00f5imude kontrolli all olevaid omamaiseid asutusi (Eesti Omavalitsus, Eesti Omakaitse ja Kindralinspektsioon). Samuti oli mobilisatsioonikorraldus koostatud viitega enne 1940. aasta 22. juunit kehtinud Eesti Vabariigi seadustele ja kodakondsusele. \u00dchtlasi saavutati tinglik kokkulepe rahvusliku opositsiooni esindajatega, kes olid seni suhteliselt passiivses olekus.<\/p>\n\n\n\n

Kuid mitte v\u00e4het\u00e4htis polnud mobilisatsiooni \u00f5nnestumisel okupatsiooniv\u00f5imude k\u00fcllalt oskuslikult l\u00e4bi viidud propaganda. Juba 1941. aastast kultiveeritud Teise Vabaduss\u00f5ja motiiv ei \u00fclistanud mitte niiv\u00e4ga sakslasi, vaid seisukohta, et k\u00e4esolevas s\u00f5jas \u201eidamaise barbaarsuse\u201c vastu ei ole alternatiive sakslaste toetamisele!<\/p>\n\n\n\n

Alanud aasta ei t\u00f5otanud head ja Eesti rahvast ootas ees veel rida p\u00f6\u00f6rdilisi s\u00fcndmusi, mis m\u00e4\u00e4rasid meie saatuse aastak\u00fcmneteks. Lootus terrorist p\u00e4\u00e4seda sundis k\u00fcmneid tuhandeid Eesti inimesi kodumaalt lahkuma.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Kaasik<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1944. aasta talvel j\u00f5udis Punaarmee rinne taas Eesti piiridele. Suve l\u00f5puks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror j\u00e4tkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. 14. jaanuaril 1944 alustasid Punaarmee kolme rinde v\u00e4ekoondised Leningradi\u2013Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni kindralkolonel Walter Modeli juhitava Saksa v\u00e4egrupi Nord vastu. Eesm\u00e4rgiks seati Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-290","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=290"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":293,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290\/revisions\/293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/2024.wwii-refugees.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}