Teine maailmasõda sundis kümneid tuhandeid Eesti inimesi kodumaad maha jätma.
1944. aasta alguses jõudis rinne Eesti piiridele. Suve lõpuks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror jätkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. Nüüd põgeneti juba massiliselt: nii evakueerimislaevadel Saksamaale kui ka omal käel üle sügistormise mere Rootsi.
Loodeti, et pagulus on ajutine, Eesti vabastatakse peagi sovetivõimust ja kõik põgenikud naasevad kodumaale. Nii see ei läinud. Pagulus venis poole sajandi pikkuseks ja paljud Eestist lahkunud ei näinud kodumaad enam kunagi.
Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud rohkem kui 30 aastat. Siiski ei ole tänini selget ülevaadet Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvust, nende päritolust ja hilisemast käekäigust. Seni ilmunud uurimustes hinnatakse Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunute arvuks 70 000 – 80 000.
Eesti Mälu Instituut alustas 2022. aastal Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist. Ettevõtmise patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Uurimistöö esimeses etapis keskendub Eesti Mälu Instituut nendele riikidele, kuhu põgenikud Eestist lahkudes esimesena jõudsid: Rootsile ja Saksamaale. Arhiivides talletatud andmekogude põhjal koostatakse sinna saabunute esialgne andmebaas. Kuid hulk inimesi jäi põgenemisel teadmata kadunuks. Nende jälgede leidmiseks on teretulnud igaühe abi, kellel on andmeid selle kohta, et keegi sugulastest või vanemate või vanavanemate lähedastest ja sõpradest 1944. aasta sügisel kadunuks jäi.
Andmekogumise esimene etapp lõpeb 2024. aasta septembris, kui möödub 80 aastat II maailmasõja lahingute lõpust Eestis. Seejärel on kavas uurida Eestist lahkunute edasist teekonda uue elukoha leidmiseks Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujalgi. Andmekogust saab tuleviku teadusuuringutele baas ja ühtlasi mälestusmärk eelnevate põlvkondade elukäigust.
Eesti Mälu Instituut on ette tänulik toetuse eest Eestist lahkunute andmete kogumisel. Abi on nii teabest, mis ei ole jõudnud suurtesse arhiividesse, kui ka rahalisest toetusest, mis lubab kaasata uusi kaastöölisi andmete töötlemiseks.