Konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“

Haapsalu Kultuurikeskuses
24. augustil, 2024 kell 10.00–16.30 
Sünkroontõlge eesti-inglise keeles
Otseülekande link

Registreeruge konverentsile siinsel vormil

Sündmust viiakse ellu projekti “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944” (European Traumatic Memory – women refugees during the 1944 Baltic Escape) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Esinejad

Eesti Vabariigi president Alar Karisel on teaduskraad parasitoloogias, teadlasena keskendus ta molekulaargeneetikale ja arengubioloogiale. Ta on töötanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis, alates 1999. aastast oli ta Tartu Ülikooli professor. Alar Karise teadustööd on tema aktiivsel teadlasena tegutsemise perioodil olnud Eesti teadlastest rahvusvaheliselt tsiteeritumate hulgas.
Aastatel 2003-2007 oli Karis Eesti Maaülikooli rektor ja aastatel 2007-2012 Tartu Ülikooli rektor. Ta on juhtinud korduvalt Eesti kõrgkoolide juhte koondavat Rektorite Nõukogu.
Aastatel 2013-2018 oli ta Eesti Vabariigi riigikontrolör ning 2014-2018 Euroopa keskkonnaaudiitorite töörühma (EUROSAI WGEA) juht. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi direktor 2018-2021.

Alar Karis on olnud Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu ja Vabariigi Presidendi mõttekoja liige, Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige, Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni nõukogu liige, Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse ettevõtlus- ja elukeskkonna arendusdivisjoni nõukoja liige, arhiivinõukogu ja muuseuminõukogu ning Tartu Ülikooli muuseumide ja Kirjandusmuuseumi nõukogu liige ja Eesti Maaülikooli nõukogu esimees 2020-2021. Alar Karis on alates 2011. aastast Maailma Kultuurinõukogu liige ja alates 2021. aasta 11. oktoobrist Eesti Vabariigi President.

Meelis Maripuu (PhD) on ajaloolane, tegelenud alates 1998. aastast Nõukogude ja Saksa okupatsioonirežiimide uurimisega. Tema dissertatsiooni teemaks oli Saksa tsiviiladministratsiooni tegevus Eestis 1941-1944. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuses ja sellest välja kasvanud Eesti Mälu Instituudis on ta tähelepanu keskmes on olnud okupatsioonirežiimide poliitilised repressioonid Eesti inimeste vastu. Alates 2022. aastast on ta koordineerinud Eesti sõjapõgenike andmekogu loomist.

Andreas Kossert (PhD) on Saksa ajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad seonduvad Ida- ja Kesk-Euroopa rahvusluse, piirialade, etniliste ja usuvähemuste, sundrände, ümberasustamise ja pagulaste teemadega. Alates 2010. aastast töötab doktor Kossert Berliinis Saksamaa Põgenemise, Väljasaatmise ja Leppimise Sihtasutuse teadurina. Ta on töötanud aastail 2001. kuni 2009. teadurina Varssavi Saksa Ajalooinstituudis, aastast 2004 ka direktori asetäitjana. Kossert on avaldanud suure hulga teaduslikke ja populaarteaduslikke publikatsioone ning osalenud dokumentaalfilmide loomisel.

Hiljar Tammela on Eesti Mälu Instituudi teadur. Ta on uurinud erinevaid Eesti lähiajaloo teemasid, peamiselt laiapindseid protsesse poliitilise ja sotsiaalajaloo valdkonnas. On avaldanud artikleid ja koostanud näitusi. Praegu on tema esmaseks uurimishuviks Teise maailmasõja aegne põgenemine Eestist Rootsi.

Heikki Roiko-Jokela (PhD) on Helsingi, Jyväskylä ja Oulu ülikoolide dotsent ning Jyväskylä ülikooli ajaloo ja etnoloogia osakonna vanemteadur. Tema uurimisvaldkonnad on pikemas perspektiivis Soome ajalugu ja ühiskond ning ta on spetsialiseerunud poliitika- ja ideedeajaloole, samuti keskkonnaajaloole, spordiajaloole ja Eesti ajaloole. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid Soome ja Eesti suhetest. Tal on akadeemilise juhtimise kogemus mitmetest rahvusvahelistest ja riiklikest (Soome) uurimisprojektidest.

Pär Frohnert (PhD) on Stockholmi ülikooli ajalooprofessor. Migratsiooniajaloo valdkonnas on ta avaldanud antoloogia “Reaching a State of Hope” (“Jõudes lootuse seisundini”). Refugees, Immigrants and the Swedish Welfare State, (Põgenikud, immigrandid ja Rootsi heaolu riik) 1930-2000 (2013) ja Invandringens historia. Från ”folkhemmet” till dagens Sverige (Immigratsiooni ajalugu. “Rahvusriigist” tänapäeva Rootsini) (2017). Tema raamat kolmest Rootsi põgenike abiorganisatsioonist, ”Hjälp våra flyktingar!” Politisk och ideell hjälpverksamhet 1933-1939 i Sverige (“Aidake meie põgenikke!” Poliitiline ja mittetulunduslik abitegevus 1933-1939 Rootsis) avaldatakse sel sügisel.

Ivar Rüütli, ajaloolane ja tõlkija, tegelenud 2006. aastast põhiliselt Põhjamaade ajalookirjanduse eestindamisega. Avaldatud tõlgete temaatika on seotud Põhjamaade-Baltikumi suhetega, samuti eestirootslastega. Tõlkeid on tehtud nii rootsi, taani kui saksa keelest.    

Marko Poolamets tegeleb KoguMeLugu suulise ajaloo portaali juures filmimise, monteerimise ning vahel ka intervjueerimisega. Portaali fookus on viimastel aastatel olnud põgenemisega seotud mälestuste kogumisel. Selleks on intervjueeritud mitukümmend inimest Eestis, Rootsis ning Saksamaal. Lisaks lugude kogumisele ja säilitamisele on oluline, et märgilised ja erakordsed lood eestimaa inimesetest jõuaksid läbi lühidokumentaalide või audiovisuaalsete õppematerjalide laiema vaatajakonnani ning järgnevad põlvkonnad oskaksid väärtustada neid mälestusi. 

Olev Liivik (PhD) töötab alates 2019. aastast Eesti Mälu Instituudi vanemteadurina ning on2022. aastast ühtlasi Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor. Tema uurimistöö fookuses on Balti regiooni 20. sajandi poliitiline ja sotsiaalajalugu.

Aigi Rahi-Tamm (PhD) on TÜ arhiivinduse professor, tegelenud erinevate uurimisteemadega, sh käsitlenud Eesti rahvastikukaotusi 1940. aastatel, koostanud andmebaase, uurinud sundmigratsioone protsesse ja nende tagajärgi, nõukogude repressioonipoliitikat, sõjakogemust, olnud kaasatud mälestuste, elulugude kogumisse ning nende analüüsi, õpetab igapäevaselt tudengitele kuidas töötada erinevate ajalooallikatega. Konverentsi teemast johtuvalt on kirjutanud artikleid võrdlevalt põgenike ja küüditatute saatuseloost, nõukogude välis-eesti kogukonna mõjutuspoliitikast jm.

Allan Puur (PhD) on Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor. Viimaste aastate teadustöö on keskendunud peamiselt sündimusele ja pereprotsessidele (teise demograafilise ülemineku ilmingud, põlis- ja välispäritolu rahvastiku erinevused, perepoliitika meetmete mõju jms). Ta tegeleb ka rahvastikuteaduse taristu arendamise ja andmeloomega.

Sirle Sööt on alates 2013. aastast Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esimees ja 2023. aastast Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) president. REL-is on ta tegelenud muu hulgas ka ajaloolise mälu hoidmisega, korraldades REL arhiivi tegevust, näituseid ja andes välja kakskeelset rootsieestlaste ajakirja “Rahvuslik Kontakt”.