Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944

Projekti eesmärk: tutvustada ja tõsta teadlikkust pagulasteemadest, demokraatia vajalikkusest, totalitaarse režiimi ohtudest, naiste võimalustest ja ohtudest paguluses ja identiteedi säilitamisest.

Projekti lühikokkuvõte

Tänavu möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpusündmusest Eestis, Lätis ja Leedus, mis päästsid 1944. aastal valla tsiviilisikute massilise põgenemise läände, et pääseda Nõukogude Liidu kommunistliku terrori eest. Põgenike esmased sihtriigid olid Saksamaa ja Rootsi.
Projekt “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944”
tutvustab naiste kogemusi seoses 1944. aasta massipõgenemise ja hilisema
kohanemisega uutes asukohariikides. Selleks viiakse Eestis, Lätis ja Leedus läbi nii kohalikele kui ka laiemalt Euroopa noortele suunatud seminare, töötubasid, esitlusi, etendusi, näituseid ja muid sündmusi. Kõik üritused on pühendatud 80 aasta möödumisele Läänemere äärseid riike tabanud sõjapõgenike kriisist.
Projekti sündmuste raames tõmmatakse paralleele käimasoleva Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ning sellest tingitud sõjapõgenike kriisiga.
Projekti on loonud Tammepuu Eesti Klubi tähistamaks suurpõgenemise 80. tähtpäeva.

Projekti (BE1944-CERV-2023 ) kestus: märts 2024 – mai 2025
Projekti toetusesaajad:
Eesti Mälu Instituut, projekti koordinaator
Tammepuu Eesti Klubi MTÜ, Euroopa Liidu projekti looja

Koostööpartnerid:
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Eesti)
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus (Eesti)
Tallinna 32. Keskkool (Eesti)
The Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania (Leedu)
The Museum of the Occupation of Latvia (Läti)

Eelarve: 124 220 eurot
Rohkem infot: Meelis Maripuu, telefon +372 664 5039,
meelis.maripuu@mnemosyne.ee
https://suurpogenemine1944.wordpress.com/sundmused/

Projekti “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944”
(European Traumatic Memory – women refugees during the 1944 Baltic Escape)
kaasrahastab Euroopa Liit.

Toimunud üritused

Rahvusvaheline lõpuseminar „Saatuseaasta 1944 – Baltimaade sõjapõgenikud II maailmasõjas“ tõi kokku ajaloolased Eestist, Lätist ja Leedust

9. aprillil toimus Eesti Mälu Instituudis rahvusvaheline seminar „Saatuseaasta 1944 – Baltimaade sõjapõgenikud II maailmasõjas“, millega võeti kokku Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti „Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944“ tegevused ja tulemused. Tegemist oli projekti ametliku lõpuseminariga, kus osalesid kõik partnerid Eestist, Lätist ja Leedust.

Seminaril anti ülevaade Eesti II maailmasõja põgenike andmebaasi loomise esimesest etapist ning tutvustati andmete kogumise metoodikat ja seniseid tulemusi. Ettekandega esinesid Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige PhD Meelis Maripuu ja andmeanalüütik Ülle Kraft.

Seminari teises pooles jagasid oma uurimistöö tulemusi Läti Okupatsioonide Muuseumi esindajad Evita Feldentale ja PhD Edvins Evarts ning Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimiskeskuse teadlane PhD Juozas Banionis, kes tutvustas ka vastilmunud raamatut Tracing Displaced Persons Lives. Esinejateks olid ka ajaloolased Marko Poolamets, PhD Olev Liivik ja Hiljar Tammela.

Ettekannetele järgnes sisukas arutelu teise uurimisetapi võimaluste ja edasiste koostöövormide üle.

Õhtul linastus dokumentaalfilm „Põgenemine: lahkumine teadmatusse“, mis keskendus Eesti sõjapõgenike abistamisele, nende eluteedele Rootsis ja laiemale ühiskondlikule mõjule, mida suurpõgenemine Eestile jättis. Filmi esitlusele järgnenud vestlusringis osalesid Marko Poolamets, PhD Meelis Maripuu, PhD Olev Liivik ja Hiljar Tammela.

Seminar kinnitas taaskord, kui oluline on jätkata traumaatiliste ajalookogemuste mõtestamist ning ajaloolaste vahelist koostööd Baltimaade ühise lähiajaloo mõistmisel ja teadvustamisel.

Sündmust kaasrahastas projekt “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944”