Rubriik: Uncategorized


  • 1944. aasta talvel jõudis Punaarmee rinne taas Eesti piiridele. Suve lõpuks oli selge, et Punaarmee vallutab Eesti uuesti ja kommunistlik terror jätkub sealt, kus see 1941. aasta suvel katkes. 14. jaanuaril 1944 alustasid Punaarmee kolme rinde väekoondised Leningradi–Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni kindralkolonel Walter Modeli juhitava Saksa väegrupi Nord vastu. Eesmärgiks seati Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine…

  • 1.veebruar

    Veel viimne pilk kodule ja juba vurab auto maanteel. – Ärasõit! Istume siin: ema, 7-aastane onupoeg Oti ja mina; bensiinilaadungiga autos, kuhu saime juhuslikult. Maantee on neljalt realt täis põgenikke, kes jala, kes hobusega, vankrile laotud tähtsam kraam ja vankri taha seotud lehm. Põgenikke Narvast ja selle ümbruse küladest, eestlasi, venelasi, ingerlasi! Ja keset seda…

  • 944 alustasid Punaarmee Leningradi rinde, Volhovi rinde ja 2. Balti rinde väekoondised Leningradi-Novgorodi strateegilist pealetungioperatsiooni (14. jaanuar–1. märts), mille eesmärgiks oli väegrupi Nord armeede (16. ja 18.) purustamine või eraldamine väegrupist Mitte ning Leningradi ja Novgorodi oblastite vabastamine. Operatsioon jagunes omakorda mitmeks löögisuunaks, millest Eestit puudutas Kingisepp–Gdovi pealetungioperatsioon (1. veebruar–1. märts 1944), millest esimeses järgus…

  • “Minu arvamise järgi mobilisatsioon peab toimuma just praegu, Eesti ja Saksa vahekorrad saavad leida korraldamist edaspidi. Sõjalist jõudu on praegu vaja. Kui kommunistlik võim meie maa ja rahva vallutab, siis on kõik kadunud, ei ole siis enam võimalik eestlastel end mobiliseerida ega ka eestlastel midagi korraldada.“ Neil päevil möödub 80 aastat ühest Eesti ringhäälingu-ajaloo olulisemast…

  • 8.veebruar

    Ometi võimalus jätta seljataha selle maakoha! Istume ühe eraauto veokastis ja liigume Jõhvi poole, kust kavatseme edasi Tallinna pääseda. On haruldaselt külm õhtu. Kuuvalguses särab lumi kui hõbe. Ilus, nii jumalikult ilus! Meie silmad on aga pimedad sellele. Tunneme ainult, et on külm, kohutavalt külm! Luud-liikmed tunduvad tinaraskena, peas kohiseb tuul. Keha on kui tardunud.…

  • 11.veebruar

    Helsingi lähedal Jollases oli Eesti sõjapõgenikele avatud laager, kus küsitles äsja saabunuid kodumaal valitsevate meeleolude kohta juba varem põgenenud Eesti ajakirjanik Voldemar Kures. ‘Üks keskealine käsitööline Tallinnast jutustas: […] Enne prof. Uluotsa avaldusi raadios teatati ringhäälingu kaudu mitmel korral, et prof. Uluots kõneleb sel ja sel tunnil. See teade haaras kõiki ja oldi peaaegu surmkindlad,…

  • 19.veebruar

    Helsingi lähedal Jollases oli Eesti sõjapõgenikele avatud laager, kus küsitles äsja saabunuid kodumaal valitsevate meeleolude kohta juba varem põgenenud Eesti ajakirjanik Voldemar Kures. Üks keskealine käsitööline Tallinnast jutustas: ‘Meeleolu on lohutamatu. Kui läheme koos kaotaja poolega, sammume hukkumisele vastu, ja punaste juure jäämisel ootab samuti kõiki sama saatus. Niipea kui üldmobilisatsioon välja kuulutati, jäi elukäik…

  • 24.veebruar

    „Sakslased kõnelevad koos omavalitsuse meestega, et tuleb sõbralikke suhteid maa pärisrahvaga soetada. Hakatakse jälle Eesti endiseid poliitikategelasi ülistama. /…/ Kõik see tuli ka nüüdsel ebaharilikul ja tasakaalutul ajal kodumaale täiesti ootamatult. Kodumaalt eemalviibijad ei tea, et K. Pätsi, J. Tõnissoni, kindral J. Laidoneri ja paljude teiste iseseisvusaegsete tuntud tegelaste nimesid ei ole enamlaste ega ka…

  • 6.märts

    Isik, kellel on teenistuslikke asju Helsingis ajada ja kes laupäeval Tallinnast välja sõitis, tõi järgmisi andmeid. Ta on rahvuselt eestlane, on võrdlemisi hästi informeeritud ja hindab sündmusi teatud kriitikaga, nii et tema andmed on enam-vähem kontrollitud. Ta seletas: Sakslased tahavad tõsiselt evakueerida Tallinnat ja Tartut. Kardetakse õhurünnakuid. Tegelikult on evakuatsiooni raske läbi viia, sest ei…

  • 9.märts

    Õhtul kell pool 7 kostab äkki õhualarmi katkendlik vile, millele kohe järgnevad plahvatuse mürinad. Õhurünnak! Kui palju sai neid Narvas läbi elatud – nii palju, et ei tunne enam vähimatki hirmu! Lükates pimenduskatted eest, pimestun väljast hoovavast valgusest. Need on „jõulupuud“, loendamatud valgustuspallid! Meenub Narva. Kas käib Tallinna käsi samuti?  Jõulupuude järgi otsustades on tegemist…